Erinevus lehekülje "Grafiti" redaktsioonide vahel

Lisatud 23 baiti ,  6 aasta eest
P (Tühistati kasutaja 88.196.230.86 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Pietade.)
== Ajalugu ==
[[Pilt:Grafiti Tartu Toomkiriku lõunatornis (1828), 7. juuli 2011.jpg|pisi|left|Ligi kahe sajandi vanune (1828) grafiti [[Tartu Toomkirik]]u lõunatornis, suvi 2011.]]
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised, on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva [[seinamaal|seina]]- või monumentaalmaali[[monumentaalmaal]]i ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
 
[[Pilt:Graffiti Tallinna vanalinnas Lühikeses jalas, 8. august 2011.jpg|pisi|Sõnamänguline grafiti viitab [[René Magritte]]'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.]]
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 1960.–1970. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" – nn ''tag''-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid onoli [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
 
1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu ''throw-up'', ''piece'', ''wildstyle'', ''stencil'' ([[šabloon]]i abil tehtud grafiti), ''mural'' (tervet seina kattev grafiti) jm.
 
Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on [[Antiik-Rooma]] grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse[[kirjaoskus]]e leviku kohta.
 
Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit<ref>[[Raimu Hanson]] [http://www.tartupostimees.ee/1212682/tanavakunstnik-narrib-jokkijaid/ "Tänavakunstnik narrib jokkijaid"] Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)</ref>, mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.
Anonüümne kasutaja