Närvisüsteem: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Restruktureerisin artikli, lisasin närvisüsteemi haiguste sektsiooni ning alustasin evolutsiooni osaga. |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Närvisüsteem''' ([[ladina keel|ladina]] k. ''systema nervosum'') on [[elundkond]], mille eesmärgiks on töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ning reguleerida selle tulemusel organismi [[Käitumine|käitumist]] ning koordineerida füsioloogiat <ref> Kandel ER, Schwartz JH, Jessel TM, 4th ed. (2000). "Ch. 1: The Brain and Behavior". Principles of Neural Science. McGraw-Hill Professional. ISBN 978-0-8385-7701-1.</ref>. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi [[siseelund|siseelundites]], [[lihas|lihastes]], [[veresoon|veresoontes]], [[süda|südames]] ning mujal organismis paiknevate retseptorite. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega. Närvisüsteem kogub, edastab, töötleb ja salvestab infot ja annab selle edasi [[Lihas|lihastele]] ja [[Näärmed|näärmetele]].
[[File:Narvisusteemi jaotus 2.png|thumb|500px|Selgroogse närvisüsteemi põhilised alajaotused.]]▼
Enamusel loomaliikidel koosneb närvisüsteem [[kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemist]] (KNS) ning piirde ehk [[perifeerne närvisüsteem|perifeersest närvisüsteemist]] (PNS). Kesknärvisüsteemi kuuluvad [[peaaju|pea]]- ja [[seljaaju]]. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja [[närvirakk]]ude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi ([[ganglion]]itest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb [[somaatiline närvisüsteem|somaatiliseks]], [[autonoomne närvisüsteem|autonoomseks]] e. vegetatiivseks (ANS) ning [[Enteerne närvisüsteem|enteerseks närvisüsteemiks]] (ENS). Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega vastavatelt [[retseptor]]itelt KNS poole (aferentne e. sensoorne osa) ja kesknärvisüsteemist [[lihas]]te, [[liiges]]te, mõningate [[nääre|näärmete]] või muude efektororganite suunas (eferentne osa). [[Autonoomne närvisüsteem]] reguleerib [[silelihas]]te, [[südamelihase]], [[kops]]ude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb [[sümpaatiline närvisüsteem|sümpaatiliseks]] ja [[parasümpaatiline närvisüsteem|parasümpaatiliseks]] närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastumist. Enteerne närvisüsteem kontrollib seedetrakti talitlust.
29. rida ⟶ 28. rida:
== Võrdlev anatoomia ja närvisüsteemide evolutsioon ==
▲[[File:Narvisusteemi jaotus 2.png|thumb|500px|Selgroogse närvisüsteemi põhilised alajaotused.]]
Närvisüsteem esineb suuremal osal hulkraksetel loomaliikidel, kuid selle keerukus võibvliigiti olla väga erinev. Närvisüsteemid võivad koosneda kõigest mõnesajast närvirakust (näiteks ümarussid), kuid närvirakkude hulk võib küündida kuni saja miljardi närvirakuni (inimene). Närvisüsteem puudub vaid mõnel lihtsa kehaplaaniga loomariigi hõimkonnal, nagu käsnadel, plaatloomadel ning mesozoal. Lihtsaimaks närvisüsteemi vormiks on difuusne närvivõrk, mis esineb radiaalsümmeetrilistel loomadel (Kiireliste põhikond) nagu kammloomad ja ainuõõssed. Ülejäänud loomaliikidel on närvisüsteem tsentraliseeritum, kus närvirakud moodustavad keskse aju ning selgmise või kõhtmise närvisamba ning nendest lähtuvad närvijuhteteed.
Närvirakud tekkisid evolutsioonikäigus esmakordselt [[Ediacara]] aegkonnas elanud ussilaadsetel organismidel orienteeruvalt 550 kuni 600 miljonit aastat tagasi.
| |||