Redaktsioon: 17. mai 2015, kell 17:45 redigeeri JaakM (arutelu \| kaastöö) 27 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. mai 2015, kell 12:26 redigeeri eemalda 193.40.10.181 (arutelu) →‎Mõõtmine Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
10. rida: Neurootilisuse taset hinnatakse tavaliselt enesekohaste testidega, kuigi kasutada võidakse ka lähedaste ja kolmandate osapoolte tähelepanekuid. Enesekohased mõõdikud on kas '''leksikaalsed''' <ref name=":0" /> '''<nowiki/>'''või põhinevad '''väidetel'''.<ref name=":3">Goldberg, L.R.; Johnson, JA; Eber, HW et al. (2006). "The international personality item pool and the future of public-domain personality measures". ''Journal of Research in Personality'''''40''' (1): 84–96. doi:10.1016/j.jrp.2005.08.007.</ref> Mõõdiku või selle tüübi valimine sõltub sellest, kui ulatuslikke andmeid on plaanis koguda ning millised on uuringu läbiviimiseks planeeritud aeg ja tingimused. '''Leksikaalsete mõõdikute''' puhul ~~kasutatajse~~kasutatakse üksikuid omadussõnu, mis peegeldavad neurootilisi iseloomujooni nagu ärevus, kadedus, armukadedus, tujukus. Uuringute läbi viimiseks on taolised mõõdikud oma vähese ajakulukuse ja vähenõudlikkuse tõttu väga efektiivsed. Goldberg (1992)<ref>Goldberg, L.R. (1992). "The development of markers for the Big-Five factor structure".''Psychological Assessment'' '''4''' (1): 26–42.doi:10.1037/1040-3590.4.1.26.</ref> arendas välja 20-sõnalise mõõdiku, mis on osa tema 100-sõnalise Suure Viisiku testist. Saucier (1994)<ref>Saucier, G (1994). "Mini-Markers – a brief version of Goldberg’s unipolar big-five markers".''Journal of Personality Assessment'' '''63''' (3): 506–516. doi:10.1207/s15327752jpa6303_8.PMID 7844738.</ref> lõi lühema, 8-sõnalise mõõdiku, osana tema 40-sõnalisest mini-testist. Thompson (2008)<ref name=":0" /> redigeeris neid mõõdikuid süstemaatiliselt, et koostada rahvusvaheline inglise keelne mini-markerite test (''International English Mini-Markers'' ingl k.), millel on parem reliaablus ja valiidsus nii Põhja-Ameerika populatsiooni siseselt kui ka väljaspool Põhja-Ameerikat. Sisemine reliaablus on viimatimainitud testi puhul inglise keelt emakeelena rääkivate seas 0,84 ja inglise keelt võõrkeelena rääkivate seas 0,77. '''Väidetel põhinevad mõõdikud''' sisaldavad rohkem sõnu ning vajavad seega rohkem ressursse. Testitäitjatelt küsitakse näiteks nende hinnangut, kuivõrd rahulikuks nad jäävad pingelises olukorras või kuivõrd on nad nõus väitega, et neil esineb tihti tujukõikumisi. <ref name=":3" /> Kuigi mõned väidetel põhinevad neurootilisuse mõõdikud on Põhja-Ameerika populatsioonis sama heade psühhomeetriliste omadustega kui leksikaalsed mõõdikud, on väitetel põhinevad mõõdikud nende kultuuripõhiselt arendatud sisu tõttu muudes maailma paikades kasutamiseks vähemsobivad. <ref>Piedmont, R.L.; Chae, J.H. (1997). "Cross-cultural generalizability of the five-factor model of personality - Development and validation of the NEO PI-R for Koreans". ''Journal of Cross-Cultural Psychology'' '''28''' (2): 131–155.doi:10.1177/0022022197282001.</ref> Näiteks väljendid nagu "''Seldom feel blue"'' või "''Am often down in the dumps"'' on tihti inglise keelt võõrkeelena rääkivatelele inimestele raskestimõistetavad.

Neurootilisus: erinevus redaktsioonide vahel