|
[[Pilt:Tonnerres de Brest 2012 - Etoile de France - 004.jpg|pisi|Väiksema purjelaeva eespurjed. LollasestKollasest riidest on fokk-taaksel ehk foka.]]
[[Pilt:Staysails.svg|pisi|Suure purjelaeva kolmnurksed pikipurjed.: 1-5 - besaantaakslid, 6-10 - groottaakslid, 11,12 - fokk-taaksild, 13,14 - kliivrid, 15 - fliiger]]
[[Pilt:Rigging-stay-sail.svg|pisi|120px|Väikese purjejahi foka ehk genua.]]
'''Taaksel''' (ühtlasi ka '''foka''', '''genua''', '''taakfokk''') on [[purjelaev]]a eesmise [[laevamast]]i ja laevateki [[vöör]]itipu vahelisele võitaagile ning rohkem, kui ühemastilisel purjelaeval ka kahe masti vahelisele [[diagonaal]]sele taagile kinnituv [[kolmnurk]]ne [[puri]].
== Eesmine taaksel ehk foka ==
Fokk-taaksel on tavaliselt ette- ja väljapoole jäävatest kliiverpurjedest märgatavalt suurem, kinnitudes tugeva alumise mastitaagi külge. Mastitaak ise ei kinnitu kliiverpoomi või pukspriidi vöörist ettepoole väljaulatuvale osale ei kinnitu.
1Ühe-2 mastilistelvõi kahemastilistel purjejahtidel või kiiljahtidel (millel tavaliselt puudub ka pukspriit) nimetatakse vastavat suurt eespurje alati kas '''fokaks''' või '''genuaks''', harvem taakfokiks. See on pinnaltpinna poolest grootpurjest sageli suurem grootpurjest. Spetsiaalset suurt fokat võidakse nimetada ka drifteriks.
== Mastide vahelised taakslid ==
2Kahe- või enama mastilistel laevadel on lisaks eespurjedele tavaliselt taakslid ka vähemalt osade mastide vahel. Neid taaksleid nimetatakse vastavalt masti või [[teng]]i nimetusele, kuhu taagi ülemine ots kinnitub. Näiteks [[grootmast]]i ja [[fokkmast]]i vahel võivad olla (alates altpoolt alates) näiteks groot-taaksel, groot-tengtaaksel, groot-praamtaaksel,; grootmasti ja besaanmasti vahel aga besaan-taaksel, besaantengtaaksel, besaan-praamtaaksel. Kui kahe masti vahel ongi vaid 1üks taakselpuri, mida kinnituskõrgusest sõltumata nimetatakse seda lihtsalt vastava masti nimega, sõltumata kinnituskõrgusest.
== Vaata ka ==
| 