Soontagana maalinn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. [[Läti Henrik]]u [[Henriku Liivimaa kroonika|Liivimaa kroonikas]] mainitakse seda korduvalt [[Soontagana|Soontagana kihelkonna]] keskusena, mida sakslased piirasid juba [[1210]]. aastal, kuid ei suutnud rünnakuga vallutada. [[1215]]. ja [[1216]]. aasta vahetusel oli maalinn sunnitud alistuma, lastes sisse preester Gottfriedi rahvast ristima. Kuid alles [[1226]]. aastal ristiti siin krooniku teatel viimased ristimata olnud eestlased. Ilmselt võib sellest aastast lugeda soontagalased täielikult alistunuteks.
Juba 1895. a. tegid maalinnas kaevamisi [[R. Stackelberg]] ja [[S. Bogojalenski]]. Tookord avastati muitseste ehitiste poolpõlenud palke, mõned savinõutükid ja üks pronksese. [[1965]]. aasta väljakaevamistel (juhtis
<ref>[[Evald Tõnisson]], ''Soontagana maa ja tema maalinn'', (osaliselt avaldatud miksike kodulehel: osa [http://miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/soont2.htm II], [http://miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/soont3.htm III] ja [http://miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/soont4.htm IV]</ref>
|