Kolga koos hiljem eraldatud [[Kõnnu mõis|Kõnnu]] ''(Könda)'', [[Kiiu mõis|Kiiu]] (''Kida'') ja [[Loo mõis|Loo]]ga ''(Neuenhof)'' kinkis [[JohannJohan III]] 30. juunil [[1581]] truu teenistuse eest [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] Rootsi väge juhtinud, [[Liivimaa kubernerid|Liivimaa asehalduri ja kuberneri]] Ekholmeni [[vabahärra]] [[Pontus de la Gardie]]le (1520–1585), kes aasta varem oli abiellunud kuninga vallastütre [[Sofia Gyllenhielm]]iga (1559–1583). Nende pärijatest pojad, vabahärra [[Johan De la Gardie]] (1582–1642) ja [[Läckö loss|Läckö]] krahv [[Jakob De la Gardie]] (1583–1652), kes noorelt vanemad kaotasid, ema suri sünnitusel ja isa uppus kaks aastat hiljem [[Narva jõgi|Narva jõkke]], kasvasid [[Soome]]s elava vanaema [[Karin Hansdotter]]i juures, ning nendest said Rootsi kõrged riigitegelased. De la Gardidele kuulunud Kolga mõisavalitsejaks (Hauptmann der Herrschaft Kolck) oli [[Joachim Baumgarten]]. [[1687]] oli mõis renditud Haljala kihelkonna [[Metsiku mõis|Metsiku]] mõisnikule [[Gustav Brunthan]]ile.
[[De la Gardie]]de Kuusalu kihelkonna [[pärusmõis]]ad müüs 2. detsembril [[1667]] Jakob De la Gardie poeg [[Pontus Fredrik De la Gardie]] (1630–1692) vendade [[Magnus Gabriel De la Gardie|Magnus Gabriel]]i (1622–1686) ja [[Axel Julius De la Gardie|Axel Julius]]e (1637–1710) nõusolekul 54 000 riigitaalri eest oma õele, krahvinna [[Christina Catharina De la Gardie]]le (1632–1704), kes oli [[1658]]. aastast abielus krahv [[Gustaf Otto Stenbock]]iga (1614–1685).
