Kirdeväil: erinevus redaktsioonide vahel

Esimesena püstitas hüpoteesi Kirdeväila praktilise kasutamise võimalikkusest [[1525]]. aastal Vene [[diplomaat]] [[Dmitri Gerassimov]], tuginedes [[pomoorid]]e [[13. sajand]]i meresõitude tulemustele. Sellise ekspeditsiooni teoreetiliste aluste väljatöötamisega tegeles [[Mihhail Lomonossov]], kes oma arvestused ja arutlused esitas töödes "Lühike kirjeldus erinevatest teedest põhjamerede kaudu ja võimaliku läbipääsu näitamine Siberi ookeanist Ida-Indiasse" ja "Lisandused põhjapoolse meresõidu kohta itta mööda Siberi ookeani" ([[1762]]–[[1764]]). [[Dmitri Mendelejev]] pühendas Kaug-Põhja hõivamisele 36 tööd. Ta töötas koos [[admiral]]i [[Stepan Makarov]]iga välja [[jäälõhkuja]] [[Jermak (laev)|Jermak]], mis valmis [[1898]].

 

 

Juba [[2. juuli]]l [[1918]] eraldas [[Vladimir Lenin]] [[Nõukogude Venemaa]] valitsusjuhina miljon [[rubla]] Kirdeväila uurimise [[ekspeditsioon]]i korraldamiseks. Sama suurt tähelepanu osutas Kirdeväilale [[Aleksandr Koltšak]], kelle korralduse alusel moodustati [[23. aprill]]il [[1919]] Põhja-meretee komitee. Pärast valgete lüüasaamist Siberis võeti see komitee täies koosseisus üle Siberi revolutsioonilise komitee alluvusse.