Nyen: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Plan Nienshanz i Neva 1698.jpg|pisi|Nyeni asukoht [[Neeva|Neeva jõe]] suudmes, 1698]]
[[Pilt:Nyenschantz model.jpg|pisi|[[Nyenskansi kindlusekindlus]]e (esiplaanil) ja Nyeni linna ([[Ohta jõgi|Ohta jõe]] vastaskaldal) mudel]]
'''Nyen''' ([[rootsi keel]]es ''Nyenskans'', [[saksa keel]]es ''Nyenschantz'', [[soome keel]]es ''Nevanlinna'', [[vene keel]]es ''Канцы'') oli [[17. sajand]]il [[Rootsi]] linn [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] ühinemiskohas [[Neeva|Neeva jõega]] (praeguse [[Peterburi]] territooriumil).
[[File:Sw BalticProv en.png|pisi|[[Rootsi dominioonid]] ja [[Ingerimaa]] Rootsi valdustes]]
6. rida:
[[De la Gardie sõjakäik|Jakob De la Gardie sõjakäigu]] järel [[Moskva tsaaririik]]i kontrollisid [[Jakob De la Gardie]] väed [[Venemaa tsaar|tsaar]] [[Vassili IV]]-ga sõlmitud lepingu kohaselt Rootsile lubatud alasid. 1611. aastal valis ta [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes (praeguse [[Peterburi]] territooriumil) uue Nyeni kaitserajatise asukoha ja alustas [[Nyenskansi kindlus]]e ehitamist. 1617. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]lepinguga sai Rootsi kuningriik oma [[Rootsi Ingeri]] valdusse maa-alad [[Jäämeri|Jäämerest]] Maanselja mägimaa, [[Laadoga järv]]e [[Neeva]] jõgikonna [[Ingerimaa]] ja [[Peipsi]] idaranna kaudu [[Väina|Väinajõeni]].
 
[[Gustav II Adolf]] langetas 17/[[27. juuni]]l [[1632]] otsuse rajada [[Neeva]] jõe äärde ja teistesse sobivatesse kohtadesse [[Karjala]]s ja [[Ingerimaa]]l linnad, andes neile 6 aastaks maksuvabadusemaksuvabastuse. Kuninga surma tõttu jäi see otsus täitmata, kuid [[Kristiina]] eestkostevalitsus kinnitas 28. septembril 1638 soovi võtta linna rajamine uuesti käsile. Alalise linnaõiguse sai Nyen [[20. september|20. septembril]] [[1642]]. Kuni 1651. aastani (üleviimiseni [[Narva]]) oli Nyen [[Rootsi Ingeri]] pealinn. Takistuseks Nyeni asutamisele ja arengule oli ka [[Tallinn]]a, Narva ja [[Viiburi]] protest uue [[Läänemeri|Läänemerel]] konkureeriva kaubanduslinna asutamise vastu.
 
Linna juhtis [[raad]], mille koosseisu kuulus kuni 3 [[Bürgermeister|bürgermeistrit]] ja 5–7 [[raehärra]]t. 14/[[24. juuni]]l 1640 oli linnal 67 meessoost kodanikku. Elanikke oli 1642. aastal 471, neist 232 naissoost ja 239 meessoost. Hiljem elanike arv kasvas 2500-ni.
15. rida:
 
Vene ja nõukogude historiograafias on Nyeni olemasolu üldiselt maha vaikitud, kuna see ei sobinud kontseptsiooniga [[Peterburi]] asutamisest tühjale kohale.
 
==Vaata ka==
*[[Nyenskansi kindlus]] (''Skansenvid Nyenfloden'', ''Nevanlinna'', ''Newaschanze'', ''Skanz ter Nyen'', ''Канцы'', ''Ниеншанц'')
 
== Kirjandus ==
22. rida ⟶ 25. rida:
 
==Välislingid==
{{commonskat|Nyenschantz}}
* [http://spbae.ru/nyenschanz_2009.htm Археологические исследования крепостей Ландскрона и Ниеншанц в устье реки Охты в 2008 году. Предварительные результаты ]
* [http://www.archeo.ru/rus/projects/nien.htm Пётр Егорович Сорокин, Археологические исследования шведского города Ниена и крепости Ниеншанц XVII в. в Санкт-Петербурге.]
* [http://www.mitropolia-spb.ru/eparhialnie-smi/eparchialnie_vedomosti/30-31/txt/sorokin_pradshestveniki_peterburga-4.php Пётр Егорович Сорокин, ПРЕДШЕСТВЕННИКИ ПЕТЕРБУРГА Ландскрона - Невское устье - Ниеншанц]
 
==Vaata ka==
*[[Nyenskansi kindlus]] (''Skansenvid Nyenfloden'', ''Nevanlinna'', ''Newaschanze'', ''Skanz ter Nyen'', ''Канцы'', ''Ниеншанц'')
 
{{Coordinate |NS=59.94416278 |EW=30.40695989 |type=landmark |region=RU-SPE}}