Nyen: erinevus redaktsioonide vahel

[[File:Plan Nienshanz i Neva 1698.jpg|pisi|Nyeni asukoht [[Neeva|Neeva jõe]] suudmes, 1698]]

[[Pilt:Nyenschantz model.jpg|pisi|Nyenskansi kindlus (esiplaanil) ja Nyeni ([[Ohta jõgi|Ohta jõe]] vastaskaldal) mudel]]

'''Nyen''' ([[soomerootsi keel]]es ''NevanlinnaNyenskans'', [[saksa keel]]es ''Nyenschantz'', [[soome keel]]es ''Nevanlinna'', [[vene keel]]es ''Канцы'') oli [[17. sajand]]iil [[Rootsi]] linn [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmesühinemiskohas [[Neeva|Neeva jõega]] (praeguse [[Peterburi]] territooriumil).

[[De la Gardie sõjakäik|Jakob De la Gardie sõjakäigu]] järel [[Moskva Tsaaririik|Venemaale,]] kontrollisid [[Jakob De la Gardie]] väed endise[[Venemaa tsaaritsaar|tsaar]] [[Vassili IV]]-ga sõlmitud lepingu kohaselt Rootsile lubatud alasialasid. 1611. aastal valis ta, [[Ohta jõgi|Ohta jõe]] suudmes (praeguse [[Peterburi]] territooriumil,) uue Nyeni kaitserajatise asukoha ja alustas [[Nyenskansi kindlus]]e ehitamist. 1617. aastal sõlmitud [[Stolbovo rahu]]lepinguga sai Rootsi kuningriik oma [[Rootsi Ingeri]] valdusse maaaladmaa-alad [[Jäämeri|Jäämerest]] Maanselja mägimaa, [[Laadoga järv]]e [[Neeva]] jõgikonna [[Ingerimaa]] ja [[Peipsi]] idaranna kaudu [[Väina|Väinajõeni]].

[[Gustav II Adolf]] langetas 17/[[27. juuni]]l [[1632]] otsuse rajada [[Neeva]] jõe äärde ja teistesse sobivatesse kohtadesse [[Karjala]]s ja [[Ingerimaa]]l linnad, andes neile 6 aastaks maksuvabaduse. Kuninga surma tõttu jäi see otsus täitmata, kuid [[Kristiina]] eestkostevalitsus kinnitas 28. septembril 1638 soovi võtta linna rajamine uuesti käsile. Alalise linnaõiguse sai Nyen [[20. september|20. septembril]] [[1642]]. Kuni 1651. aastani (üleviimiseni [[Narva]]) oli Nyen [[Rootsi Ingeri]] pealinn. Takistuseks Nyeni asutamisele ja arengule oli ka [[Tallinn]]a, [[Narva]] ja [[Viiburi]] protest uue [[Läänemeri|Läänemerel]] konkureeriva kaubanduslinna asutamise vastu.