Kassari (reisi-kaubalaev): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
33. rida:
Kassari uputamisel ilmutatud oskusliku tegevuse eest autasustati allveelaeva komandöri Ivantsovi ja miini-suurtükisektsiooni komandöri Suhhotinit [[Punatähe orden]]iga. Allveelaev hukkus hiljem Nõukogude-Saksa sõja ajal miinil.
 
Eestis viivitamatult kokku kutsutud uurimiskomisjoni protokollis ei saadud selgust, kellele allveelaev kuulus, sest kuuldud võõrkeelsetest käsklustest ei saadud aru, kuid kardeti, et laev võis viibida Soome blokaaditsoonis ja heideti ette mitte kohest peatumist saadud signaalide peale ning riigilipu puudumist. Võib-olla peljati komisjoni poolt ka ärritada Nõukogude Liitu, mille baasid olid paari kuu eest Eestisse lepinguga lubatud. Tagantjärele võib väita, et komisjoni protokollis osutatud vigade mitte tegemine poleks ilmselt siiski etendanud väga suurt rolli laeva upitamisestuputamisest pääsemiseks.
 
Pikka aega väitis Nõukogude võim oma ajalookäsitluses, et Kassari uputas hoopis Saksa allveelaev. Tänapäeval on hakatud oma kuritegu ääri-veeri mälestustele ja statistilistele arhiiviandmetele tuginevates publitseeritud materjalides tunnistama. Tegu on samas üritatud välja vabandada mõningate fabritseeritud põhjendustega nagu laev viibinuks Soome blokaadi tsoonis või polevat vastanud signaalile.