Räim: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
hhh
19. rida:
Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räime[[asurkond]]a: [[Liivi laht|Liivi lahe]] räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja [[Soome laht|Soome lahe]] räim <ref name="Euroopa"/>. Kuna mõni asurkond [[kudemine|koeb]] varasuvel (mais-juunis) ja mõni sügisel, siis on eristatud ka [[kevadräim]]e ja [[sügisräim]]e, kelle kategoriseerimises ja tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel.
 
Räim on teistest atlandi heeringatest väiksem, enamasti alla 20 cm pikk, kuid suguküpseks saab varem, 13-14 cm pikkuselt ja 2-3 aasta vanuselt. Räimede seas esineb kiire kasvuga hiidräimi, kelle pikkus ulatub 33 ja isegi 37,5 cm-ni. Tavaline räim toitub loomhõjumist ,[[plankton]]ist, aga hiidräim on [[röövkala]] ja sööb sageli [[ogalik]]ke.<ref name="Loomade elu"/>
 
Peale suuruse eristab räime teistest atlandi heeringatest väiksem [[selgroolüli]]de arv: neid on tal 54–57. Peale selle on räim kohastunud eluks [[riimvesi|riimvees]] ja suudab kohati elada isegi täiesti [[magevesi|magevees]], näiteks mõnes [[Rootsi]] [[järv]]es.<ref name="Loomade elu"/>