Erinevus lehekülje "Hellenism" redaktsioonide vahel

Lisatud 121 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
'''Hellenism''' on ajajärkkultuuriloo ajalõik [[Aleksander Suur]]est kuni I1. sajandini e.m.a, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesseidamaadesse rännanud [[kreeklased|kreeklaste]] ja [[makedoonlased|makedoonlaste]] kultuur segunes [[Idamaadidamaad]]e kultuuriga (330–146 eKre.m.a), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni.
 
Mõiste hellenism võeti kasutusele 19. sajandil, tähendades kreeka kommete, hariduse, kasvatuse ja kunstisaavutuste ülevõtmist mittekreeklaste poolt.
Hellenismiajastu on periood Makedoonia Aleksandri surmast kuni Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla, 323-30 e.m.a.
 
Hellenistlikku riiki juhtis valitseja, tuginedes armeele. valitseja ja valitsev suguvõsa muudeti usulise jumaldamise objektiks (valitsejakultus).
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid loodusteadused ja filosoofia, kreeka keel (''koinee'' = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]), [[Antiookia]] ([[Süüria]]) ja [[Pergamon]] ([[Väike-Aasia]]). Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni.
 
Hellenismi ajajärgu kultuuris lahknesid [[loodusteadused]] ja [[filosoofia]], kreeka keel (''koinee'' = Atika murdel põhinev kreeka keel) sai maailmakeeleks ja kirjanduses kadusid rahvalikud jooned (tekib elitaarne kirjandus). Sõjavägi hakkas koosnema palgasõduritest, sõjatehnika ja sõjalaevad täiustusid. Linnade välisilmed muutusid kreekataolisteks. Kõikidel uuslinnadel korrapärane kavastus, linnatänavad ristuvad 90° nurga all ja moodustavad korrapäraseid ruudu- või ristkülikukujulisi kvartaleid. Rajati suurlinnad [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]), [[Antiookia]] ([[Süüria]]) ja [[Pergamon]] ([[Väike-Aasia]]). Hellenismiajastu suurim linn oli Egiptuse Aleksandria, mille elanike arv oli üle ühe miljoni.
Hellenismi periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika ([[Eukleides]], [[Ptolemaios]] jt.); füüsika ([[Archimedes]] jt.), Ptolemaios pidas kosmose keskkohaks maakera ja koostas maakaardi.
 
Hellenismi perioodajalõik oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika ([[Eukleides]], [[Ptolemaios]] jt.); füüsika ([[Archimedes]] jt.), Ptolemaios pidas kosmose keskkohaks maakera ja koostas maakaardi.
Skulptuuris hakati rõhutama inimisikut, rõhuga tunnetel, ilmus naise (alasti) figuur. Kreeka skulptuuri ilmuvad tohutute mõõtmetega kujud – kolossid (ilmne mõju egiptuse kultuurist).
 
Skulptuuris hakati rõhutama inimisikut, rõhuga tunnetel, ilmus naise (alasti) figuur. Kreeka skulptuuri ilmuvad tohutute mõõtmetega kujud – kolossid (ilmne mõju egiptuse kultuurist).
 
== Vaata ka ==
* [[Hellenistlik filosoofia]]
[[Kategooria:Vana-Kreeka]]
3456

muudatust