Alev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
'''Alev''' on harilikult [[linn]]ast väiksem tiheasustusega [[asula]]. Nõukogude ajal võis Eestis aleviks saada vähemalt 2000, tänapäeval juba 1000 alalise elanikuga asula. Alevi elanikud loetakse linnaelanike hulka.
 
16. sajandil oli Eestis 14 alevit ([[Helme]], [[Karksi]], [[Kastre]], [[Keila]], [[Kirumpää]], [[Koluvere]], [[Kuressaare]], [[Laiuse]], [[Lihula]], [[Otepää]], [[Pirita]], [[Põltsamaa]], [[Valga]] ja [[Viru-Nigula]]) mille eristamine linnadest on mõnikord üsna raske (nii on väidetud, et [[Keila]] sai linnaõiguse juba keskajal, samuti on allikate puudusel vahel raske leida alevile linnaõiguse andmise täpset daatumit). Enamus keskaegsetest alevitest hävis [[Liivi sõda|Liivi sõjas]]. [[Lihula]], [[Keila]], [[Kuressaare]], [[Otepää]], [[Põltsamaa]] ja [[Valga]] said hiljem linnadeks.
 
20. sajandi alguseks oli Eestis taas tekkinud kümneid õigusliku staatuseta aleveid. [[1917]]. aastast alates anti neist paljudele alevina omavalitsusõigused (siiski ei saanud alevi õigusi näiteks [[Ambla]], [[Laura]] või [[Lihula]]), paralleelselt järgnes suuremate alevite ümbernimetamine linnadeks. Omavalitsuste struktuuri lihtsustamise huvides nimetas Vabariigi President [[Konstantin Päts]] [[1. mai]]l [[1938]] jõustunud [[Linnaseadus]]ega 14 siis eksisteerinud alevit ([[Antsla]], [[Elva]], [[Jõgeva]], [[Jõhvi]], [[Kallaste]], [[Keila]], [[Kilingi-Nõmme]], [[Kunda]], [[Kärdla]], [[Mustla]], [[Mustvee]], [[Mõisaküla]], [[Sindi]] ja [[Suure-Jaani]]) ümber [[kolmanda astme linn]]adeks, ainult [[Võõpsu]] alev kaotati ja liideti Räpina vallaga.