Erinevus lehekülje "Baribal" redaktsioonide vahel

Lisatud 14 baiti ,  5 aasta eest
P
P (Parandasin cite-mallide kuupäevade vormistust)
P (→‎Välimus: Viited)
Baribalid on väga osavad, olles võimelised avama keeratava kaanega purke, ja uksesulgureid, lisaks on nad väga tugevad – isegi karupojad on teadaolevalt suutnud ühe esikäpa abil ümber keerata 141–147 kg kaaluvaid kivikamakaid. Baribalide samm on rütmiline ja joostes on nad võimelised saavutama kiirusi 40–50 km/h. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Baribalidel on hea nägemine ja katsete abil on kindlaks tehtud nende võime õppida värvuse järgi esemeid eristama isegi kiiremini kui šimpansid või koerad, samuti on nad võimelised õppima eristama erinevaid kujundeid (kolmnurgad, ruudud, ringid). <ref>{{cite web|url=http://www.bearbiology.com/fileadmin/tpl/Downloads/URSUS/Vol_3/Bacon_Burghardt_B_Vol_3.pdf |title=Learning and Color Discrimination in the American Black Bear |format=PDF |accessdate=2011-02-21}}</ref>
Baribali kaal varieerub ja sõltub vanusest, soost, tervisest ja aastaajast. Eriti hästi tuleb esile kaalu varieeruvus aastaaegade lõikes – sügiseti võib isend kaaluda kuni 30% rohkem kui kevaditi [[talveuinak|talveuinakust]] ärgates. Idaranniku baribalid on üldiselt raskemad kui lääneranniku baribalid, samas on isendid loode pool pisut raskemad kui isendid kagus. Täiskasvanud isased kaaluvad 57–250 kg, samas kui emased kaaluvad ligikaudu 33% vähem – 41–170 kg. <ref name="Hunter" /><ref name="scorzafava">{{Cite book|publisher=Stackpole Books|title=Radical Bear Hunter|first=Dick|last=Scorzafava|year=2007|isbn=978-0-8117-3418-9}}</ref>
Karvkate on pehme ja koosneb tihedast [[aluskarv|aluskarvast]] ning pikkadest ja jämedatest pealiskarvadest. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Karv ei ole nii karm ega jäme kui pruunkarudel. <ref name=wood>John George Wood, ''The illustrated natural history'', Vol. 2, George Routledge and sons, 1865</ref> Baribale esineb mitmes erinevas värvivarjundis – kohata võib isendeid, kelle karvkate on valge, blond, kaneelikarva, helepruun, tumepruun või must, leidub ka vahepealseid variante. Alaska rannikualadel leidub sinaka varjundiga karusid, heleda karvaga karud elavad rannikulähedastel saartel ja [[Briti Columbia]] kaguosas, esineb ka albiinosid. <ref name="Herrero">{{cite book|author = Herrero, Stephen |title = Bear Attacks: Their Causes and Avoidance|url = http://books.google.com/books?id=gFlz6UKGqrcC|accessdate = 16. Mai 2012|year = 2002|publisher = Globe Pequot|isbn = 978-1-58574-557-9}}</ref> [[File:Spiritbear.jpg|thumb|Valge kasukaga baribal]] Enamikes piirkondades domineerib must karvkate – keskeltläbi 70 % kõigist baribalidest on mustad, kuid näiteks kaljumägedes elutsevatest baribalidest on mustad vaid 50%. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Paljud isendid levila loodepoolsetel aladel on heleda, kaneelikarva või helepruuni karvkattega ja viimase tõttu võidakse neid sageli segi ajada [[grislikaru|grislikaruga]]. Grislist ja ka teistest karuliikidest on võimalik baribali eristada seljakühmu puudumise ja vähemeristuva koonuosa järgi. <ref name="Macdonald">Macdonald, D.W. (2006) ''The Encyclopedia of Mammals''. Oxford University Press, Oxford ISBN 0199567999.</ref>
==Käitumine==
[[Gary Brown]] on oma töös välja toonud 20 erinevat häälitsust kaheksas erinevas kontekstis, sealhulgas helid, mis väljendavad agressiivsust ja hääled, mis väljendavad rahulolu. <ref name="Brown">{{Cite book|last=Brown|first= Gary |title=The great bear almanac|url=http://books.google.com/books?id=L0ggAQAAIAAJ|year=1993|publisher=Lyons & Burford|isbn=978-1-55821-210-7|ref=harv}}</ref> Baribalil on inimestega võrreldes parem nägemine ja kuulmine, kõige paremini arenenud meeleks on haistmine, mis on seitse korda tugevam kui koertel. <ref>{{cite web|title=Black Bear Biology & Behavior|url=http://westernwildlife.org/black-bear-outreach-project/biology-behavior-3/|accessdate=2013-11-21}}</ref> Baribalid on territoriaalsed ja üksikelulised loomad, kuid suurte toiduvarude korral võivad nad koonduda väikestele aladele ja moodustuvad hierarhilised suhted, kus suuremad ja võimsamad isasloomad haldavad kõige külluslikumaid toitumispaiku. <ref name="Nowak">Nowak, R.M. (1991) ''Walker's Mammals of the World''. The Johns Hopkins University Press, Baltimore and London.</ref> Baribalid märgistavad oma territooriumi, hõõrudes end puude vastu ja kriimustades küünistega puukoort. Ühe isase poolt hallatavad alad kipuvad olema küllaltki suured, kuid ka seal on olenevalt piirkonnast erinevusi ja mõõtmetelt võib ühe looma toitumispiirkond varieeruda 13 ruutkilomeetrist 2600 ruutkilomeetrini, mõne isendi puhul toidupuuduse ajal isegi 11 260 ruutkilomeetrini. <ref name="Hunter"/><ref name="Nowak"/> Baribalid on osavad ujujad ja head ronijad, aktiivsed nii päeval kui öösel – inimasustuse lähedal pesitsevad isendid pigem öösel, pruunkarude läheduses elutsevad pigem päeval. <ref name="Hunter"/><ref name="Lariviere"/>
3987

muudatust