Uimasti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Matiia (arutelu | kaastöö)
Eemaldatud muudatus 4124912, mille tegi 213.219.64.125 (arutelu)
Jäälind (arutelu | kaastöö)
P Viited
10. rida:
 
=== Uimastiseadused on tõhusad ===
Uimastite keeluseaduste pooldajad väidavad, et sajandi eest kehtestatud uimastiseadused on aidanud keelatud uimastite pruukimist edukalt pärssida.<ref name="DrugFreeAustralia">Drug Free Australia {{cite web|url= http://www.drugfree.org.au/fileadmin/Media/Global/Taskforce_Arguments_for_Prohibition.pdf |title=Arguments for Prohibition |accessdate=2010-04-20 }}</ref><ref>Vt nt {{cite web|url=http://www.unodc.org/unodc/en/frontpage/the-1912-hague-international-opium-convention.html |title= Haagi rahvusvahelist oopiumikonventsiooni 1912. aastast |accessdate=2010-04-20 }}</ref> 80–90 protsenti 14-aastastest ja vanematest kodanikest on viimase 12 kuu jooksul tarvitanud seadusega lubatud uimastit alkoholi<ref>Austraalia tervishoiu- ja hoolekandeinstituut AIHW. National Drug Strategy Household Survey: first Results.(2007. a. Austraalia üleriigilise uimastistrateegia-teemalise leibkondade küsitluse esmased tulemused.) Drug Statistics Series number 20.Cat. no. PHE 98. Canberra: AIHW {{cite web|url= http://www.aihw.gov.au/publications/phe/ndshs07-fr/ndshs07-fr-no-questionnaire.pdf |title=Australian 2007 Household Survey |access6date=2010-04-20 }}2008 pp 4,5</ref> ning ajalooliselt on tubakatarvitajate osakaal täiskasvanute hulgas küündinud 60 protsendini elanikkonnast,<ref>Vt näiteks Johnson A, Gerstein D {{cite web|url= http://www.druglibrary.org/crl/perspectives/Johnson%20&%20Gerstein%2098%20Usage%20Trends_%20AmJPubHealth.pdf |title=Initiation of Use of Alcohol, Cigarettes, Marijuana, Cocaine, and Other Substances in US Birth Cohorts since 1919 (Alkoholi, sigarettide, kanepi, kokaiini ja muude ainete pruukimise alustamise iga USA sünnikohortides alates 1919. aastast)) |accessdate=2010-04-20 }} American Journal of Public Health, Jan 1998, Vol. 88, No 1 p 27 ff</ref> kuid keelatud uimasteid viimase aasta jooksul kasutanute osakaal Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD liikmesriikides jääb üldiselt allapoole üht protsenti elanikkonnast, v.a kanep, mille pruukijate osakaal enamikus riikidest jääb kolme ja kümne protsendi vahele ning ainult kuues riigis 11% ja 17% vahele.<ref>UNODC {{cite web|url = http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/WDR-2009.html?ref=menutop |title = World Drug Report 2009 |accessdate =2010-04- 20. |aprill 2010|archiveurl = http://web.archive.org/web/20100325200342/http://www.unodc.org/unodc/en/data-and-analysis/WDR-2009.html?ref=menutop| archivedate = 25. Marchmärts 2010 <!--DASHBot-->|deadurl deadurl= no}}p 235ff</ref>
 
Poole sajandi vältel pärast esimese rahvusvahelise uimastikeelu-konventsiooni allkirjastamist 1912. aastal, millega piirati oopiumi, heroiini ja kokaiini kasutamist, püsis kõigi keelatud uimastite, v.a kanepi tarbijate osakaal USA-s allpool poolt protsenti elanikkonnast, kusjuures kanepipruukijate osakaal kasvas ühe kuni kahe protsendini elanikkonnast aastatel 1955–1965.<ref>Vt Johnson A, Gerstein D {{cite web |url= http://www.druglibrary.org/crl/perspectives/Johnson%20&%20Gerstein%2098%20Usage%20Trends_%20AmJPubHealth.pdf
21. rida:
::— [[ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC)|ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo]] tegevdirektor Antonio Maria Costa (märts 2007). "[http://www.independent.co.uk/news/uk/crime/antonio-maria-costa-cannabis-call-it-anything-but-soft-441735.html ''Cannabis... call it anything but "soft"'']", ''[[The Independent]]'' (UK).<ref>[[ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo (UNODC)|ÜRO Uimastite ja Kuritegevuse Büroo]] tegevdirektor Antonio Maria Costa, "[http://www.independent.co.uk/news/uk/crime/antonio-maria-costa-cannabis-call-it-anything-but-soft-441735.html ''Cannabis... call it anything but "soft"'']", ''The Independent'' (UK), March 25, 2007.</ref>
 
Euroopas kulutab Rootsi Hollandi järel teisena kõige suurema protsendi SKT-st uimastituru ohjeldamisele.<ref name="unodc.org">UNODC {{cite web |url=http://www.unodc.org/pdf/research/Swedish_drug_control.pdf |title= Sweden's Successful Drug Policy: A Review of the Evidence (Rootsi edukas uimastistrateegia: ülevaade tõenditest)|accessdate=2010-04-20 }}2007 pp 5, 26</ref> UNODC väidab, et kui Rootsi 1990. aastatel noorte tööpuuduse kasvu ja kahaneva SKT-kasvu tingimustes kulutusi haridusele ja rehabilitatsioonile kärpis, hakati keelatud uimasteid rohkem tarvitama,<ref>UNODC {{cite web |url=http://www.unodc.org/pdf/research/Swedish_drug_control.pdf |title= Sweden's Successful Drug Policy: A Review of the Evidence (Rootsi edukas uimastistrateegia: ülevaade tõenditest)|accessdate=2010-04-20 }}2007 pp 28-31</ref> kuid eelarve-eralduste taastamine varasemas ulatuses alates 2002. aastast kahandas järsult uimastipruukimise määrasid, nagu näitavad küsitlused tudengite hulgas.<ref name="unodc.org"/> Rootsi küsitlusuuringu-ettevõtte SIFO 1998. aastal tuhande rootslase hulgas läbi viidud rahvaküsitluse kohaselt leidsid 96% rootslastest, et valitsus peaks uimastite kuritarvitamise peatamiseks resoluutsemalt tegutsema ning 95% avaldas toetust uimastite jätkuvale keelustamisele.<ref name="DrugFreeAustralia"/><ref>{{cite web |url = http://www-rohan.sdsu.edu/faculty/rwinslow/europe/sweden.html |title = Crime & Society - A Comparative Criminology Tour of the World (Sweden) |accessdate = 2010-11-04| archiveurl = http://web.archive.org/web/20101219004356/http://www-rohan.sdsu.edu/faculty/rwinslow/europe/sweden.html| archivedate = 19. Decemberdetsember 2010 <!--DASHBot-->|deadurl deadurl= no}}</ref>
 
2006. aasta juunis Washingtonis uimastiaruande World Drug Report avaldmise eel kritiseeris Antonio Maria Costa valitsusi, mis oma uimastiseaduseid leevendanud on, järgmiste sõnadega:
87. rida:
 
:Hirm [legaliseerimise ees] rajaneb suuresti eeldusel, et kui uimastid oleksid seadusega lubatud, tarvitaksid inimesed neid rohkem. See eeldus võib olla väär. Uimastiseaduste ranguse ja uimastite tarvitamise valdavuse vahel puudub seos: rangete keelurežiimide tingimustes (märkimisväärselt Ameerikas, aga samuti Suurbritannias) elavad inimesed tarvitavad uimasteid rohkem, mitte vähem. Piinlikku olukorda seatud uimastisõdalased toovad nurjumise põhjuseks väidetavad kultuurilised erinevused, kuid isegi teineteisega suhteliselt sarnastes riikides ei mõjuta ranged seadused sõltlaste osakaalu: ranges Rootsis ja liberaalsemas Norras on sõltuvusmäärad täpselt ühesugused.<ref>{{cite news
|author = Editorial comment|date = 1. märts 2009|title = Failed states and failed policies - How to stop the drug wars|url = http://www.economist.com/opinion/displaystory.cfm?story_id=13237193|publisher = The Economist <!-- | accessdate = 2009-03-11 -->}}</ref>
| author = Editorial comment
|date=March 2009
| title = Failed states and failed policies - How to stop the drug wars
| url = http://www.economist.com/opinion/displaystory.cfm?story_id=13237193
| publisher = The Economist <!-- | accessdate = 2009-03-11 -->
}}</ref>
 
Antonio Maria Costa veendumust, et riikidel, mis uimastituru piiramise “Rootsi mudelit” ei järgi, “on just selline uimastiprobleem, mille nad on ise ära teeninud”, on kritiseerinud ka Peter Cohen artiklis ''Looking at the UN, smelling a rat'' (“Näeb välja nagu ÜRO, aga lõhnab kahtlaselt”).<ref>Cohen, Peter (2006). ''[http://www.cedro-uva.org/lib/cohen.looking.html Looking at the UN, smelling a rat]''. Amsterdam: CEDRO.</ref>