Kassari (reisi-kaubalaev): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
4. rida:
== Uputamine ==
10. detsembri varahommikul 1939 ründas Rootsist [[Sundsvall]]ist 7. detsembril Tallinna teed alustanud Kassarit [[Hanko poolsaar]]est umbes 25 meremiili edelas või [[Ristna tuletorn]]ist umbes 28,5 miili põhjapool Nõukogude allveelaev STšS-323.▼
▲
Nõukogude allveelaev liikus 10. detsembril [[Hiiumaa]] suunas, et majakasignaalidega täpsustada oma asukohta. Kell 3.10 avastati 33 kaabeltau kauguselt transpordilaev, mille kohta tehti järelepärimine, aga vastust väidetavalt ei saadud. Kassari vahitüürimehe [[Hans Sergo]] väitel edastas lähenev tundmatu laev küll signaali ja kuigi sellest ei saadud otseselt aru, siiski vastati. Kassaril ei olnud miskipärast heisatud Eesti lipp ega ei olnud maalitud lipuvärve ka pardale. ▼
▲Nõukogude Liidu allveelaev Štš-323 ''(Щ-323)'' liikus samal ajal 10. detsembril [[Hiiumaa]] suunas, et majakasignaalidega täpsustada oma asukohta. Kell 3.10 avastati 33 kaabeltau kauguselt transpordilaev, mille kohta tehti järelepärimine, aga vastust väidetavalt ei saadud. Kassari vahitüürimehe [[Hans Sergo]] väitel edastas lähenev tundmatu laev küll signaali ja kuigi sellest ei saadud otseselt aru, siiski vastati. Kassaril ei olnud miskipärast heisatud Eesti lipp ega ei olnud maalitud lipuvärve ka pardale.
Allveelaeva komandör vanemleitnant Ivantsov arvas, et kuna laeval on "saksa tähtedega" nimi, siis ehk on see Soome laev - oli ju Soome rannik üsna lähedal. Otsustati torpeedo kokku hoida ja laev uputada suurtüki tulega. Kui Kassari oli allveelaeva morsesignaalile vastanud, kõlaski juba esimene kahurilask. Seepeale jäeti Kassari seisma ja anti 3 vilet, kuid laskmine jätkus. Esmalt purustati allveelaevalt suurtüki- ja kuulipildujatulega laeva päästepaadid. Kohati oli allveelaev Kassarist vaid loetud meetrite kaugusel ja meeskonnaliikmed hüüdsid, et laskmine lõpetataks ja tegemist on Eesti laevaga. Heisati ka Eesti lipp, mis valgustati. Allveelaev tiirutas ümber kaitsetu auriku edasi ja tulistas lakkamatult kahurist u 20 minutit - tavaliselt iga 10-15 sekundi tagant. Sekka anti kuulipildujavalanguid. Et osa mürsutabamusi tuli allapoole veeliini, hakkas Kassari vett võtma ming vajuma. ▼
▲Allveelaeva komandör vanemleitnant Ivantsov arvas, et kuna laeval on "saksa tähtedega" nimi, siis ehk on see Soome laev - oli ju Soome rannik üsna lähedal. Otsustati [[torpeedo]] kokku hoida ja laev uputada
Hoolimata pidevast tulistamisest ja allveelaeva tiirutamisest õnnestus laevaperel ahtris asunud ja terveks jäänud tumedat värvi paat vette lasta ning pimeduses põgeneda. Paati ronimist olid kergendanud mürsuaugud, mida pardas oli juba palju. Allveelaevalt ilmselt siiski märgati tekilt paati ronijaid ja üritati kuulipildujaga tabada. Pärast Kassari uppumist tiirutas allveelaev paadis viibinud meeskonnaliikmete sõnul veel mõnda aega hukkumiskohal, püüdes ilmselt kindlaks teha, et keegi pole pääsenud. 2 meeskonnaliiget said kokkuvõttes kergelt haavata ja 1 laeval surma. Ülejäänud jõudsid järgneval päeval kell 18 paadiga Hiiumaale Kõrgessaare randa ja sumpasid maale.▼
▲Hoolimata pidevast tulistamisest ja allveelaeva tiirutamisest õnnestus laevaperel ahtris asunud ja terveks jäänud tumedat värvi paat vette lasta ning pimeduses põgeneda. Paati ronimist olid kergendanud mürsuaugud, mida pardas oli juba palju. Allveelaevalt ilmselt siiski märgati tekilt paati ronijaid ja üritati kuulipildujaga tabada. Pärast Kassari uppumist tiirutas allveelaev paadis viibinud meeskonnaliikmete sõnul veel mõnda aega hukkumiskohal, püüdes ilmselt kindlaks teha, et keegi pole pääsenud. 2 meeskonnaliiget said kokkuvõttes paadige tegeledes kergelt haavata ja 1 laeval surma. Ülejäänud jõudsid järgneval päeval kell 18 paadiga Hiiumaale Kõrgessaare randa ja sumpasid läbi jäise vee maale.
== Järelkaja ==
| |||