Uuspütagoorlus: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 627 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
(kui keegi oskab või saab!)
Resümee puudub
'''Uuspütagoorlus''' oli hellenistliku filosoofia koolkond, milles taaselustati Pythagorase õpetusarvuõpetuse ja platonismi loodusfilosoofia alusel.
 
Uuspütagoorlus tekkis 1. sajandil e.m.a Aleksandrias, kui sealsed õpetlased püüdsid taastada pütagoorlikku filosoofiat ja sellele lisada populaarseks muutunult orfilis-dionüüsliku kultuse osi. Uuspütagoorluse kõrgaeg oli 1.-2. s m.a.j.
Ehtsa pütagoorluse sildi all tekkis laiaulatuslik kirjandus (teada on u 90 teost 50-lt autorilt). Silmapaistvamaks peeti Archytast, kellest teatakse vaid nime.
Uuspütagoorluse levik hoogustus 1. s teisel poolel m.a.j. Seda propageeritipropageerisid, nii kirjutistes kui suuliselt, Moderatose ja [[Apollonios Tyanast]]. Hilisematest autoritest on teada 150 a m.a.j tegutsenud Nikomachos Gerasast, kelle osalt säilinud teosed on peamised allikad uuspütagoorluse tundmaõppimisel.
 
Philostratus, u aastal 200, püüdis kujundada hellenistliku kirikut peegepildina kristliku kirikuga ([[Apollonios Tyanast]] imelise sünni, imetegude ja ülestõusmise).<ref>Chr. Baur. ''Apollonius und Christus. Herausg. von Zeller, 1876.''</ref> Jumala ilmutust vahendavad targad (Pythagoras, Apollonios)
Uuspütagoorluse õpetuses püüti pütagoorlikku arvuõpetust ühendada platonistliku, stoa ja peripateetikute õpetuste osadega. Sellist ühendamist nimetatakse eklektikaks. Arv samastati platonliku ideega. Erinevalt Platonist, ei olele arvu idee enam iseseisvalt, vaid jumaluse mõttena. Uuspütagoorluse õpetuses oli monoteismi ja (suuremalt jaolt) panteismi suund. Jumal on kõiksushing, mis laotab end läbi kogu maailma. Hinge peeti surematuks, kuid hingede rändamisest (nagu pütagoorluses) enam ei kirjutata.
 
Uuspütagoorluse õpetuses püüti pütagoorlikku arvuõpetust ühendada platonistliku, stoa ja peripateetikute õpetuste osadega. Sellist ühendamist nimetatakse eklektikaks. Arv samastati platonliku ideega. Erinevalt Platonist[[Platon]]<nowiki/>ist, ei olele arvu idee enam iseseisvalt, vaid jumaluse mõttena. Ideed samastati jumala mõtetega. Uuspütagoorluse õpetuses oli monoteismi ja (suuremalt jaolt) panteismi suund. Jumal on kõiksushing, mis laotab end läbi kogu maailma. Hinge peeti surematuks, kuid hingede rändamisest (nagu pütagoorluses) enam ei kirjutata.
Käitumisõpetus rajati religiooni alusele, lisati stoitsismi ja peripateetika osad. Eeskujuks oli Jumala teenimine, mis oli seotud rahvapärase kultusega. Filosoof oli jumala prohvet ning filosoofia samastus religiooniga. Kõlbluses toonitati vooruslikku puhtust, mis on saavutatav askeesi abil (tuli loobuda lihast, veinist, abielust, vannetest). Tasuks olid prohvetlikud võimed ja võluoskused. Ranged eeskirjad valitsesid uuspütagoorlaste vennaskondades, kus oli ka ühisvara ja lugu peeti ennustuse kunstist.
 
Käitumisõpetus rajati religiooni alusele, lisati stoitsismistoikude ja peripateetikaperipateetikute osadõpetuste osasid. Eeskujuks oli Jumala teenimine, mis oli seotud rahvapärase kultusega. Filosoof oli jumala prohvet ning filosoofia samastus religiooniga. Kõlbluses toonitati vooruslikku puhtust, mis on saavutatav askeesi abil (tuli loobuda lihast, veinist, abielust, vannetest). Tasuks olid prohvetlikud võimed ja võluoskused. Ranged eeskirjad valitsesid uuspütagoorlaste vennaskondades, kus oli ka ühisvara ja lugu peeti ennustuse kunstist.
[[Plutarchos]] (48-125) oli platonistlik uuspütagoorlane, kes püüdis platonismi uuspütagoorlikult tõlgendada. See tähendab esikohal olid religoosed ja eetilistest huvid. Ta ühendas platonismi alusele pütagoorlike, peripateetikute ja stoa õpetuste osi. Vastandas platonliku jumala mitte mateeriale nagu Platon, vaid halvale maailmahingele (kõige kurja alus). Käitumisõpetuses ta ei kehtestanud uuspütagoorlike rangeid nõudeid.
 
[[Plutarchos]] (48-125) oli platonistlik uuspütagoorlane (on nimetatud ka pütagoorlik platoonik), kes püüdis platonismi uuspütagoorlikult tõlgendada. See tähendab esikohal olid religoosedreligioosed ja eetilistest huvid. Ta ühendas platonismi aluselealusel pütagoorlike, peripateetikuteperipateetiliste ja stoa õpetuste osi. Vastandas platonliku jumala mitte mateerialeaniele nagu [[Platon]], vaid halvale maailmahingele (kõige kurja alus). Käitumisõpetuses ta ei kehtestanud uuspütagoorlike rangeid nõudeid.
[[Numenios Apameast]] (160 m.a.j) oli uuspütagoorlik juudi filosoof. Ühendas arvuõpetuse Philoni ja kristliku gnostitsismiga, millest tekkis religioosne sünkretism (ideoloogia?). Sarnast suunda esindas ka 2. s lõpul m.a.j kristliku rahvausundi vastu võidelnud [[Hermes Trismegistos]]. [[de:Pythagoreer#Neupythagoreismus]]
 
[[Numenios Apameast]] (160 m.a.j) oli uuspütagoorlik juudi filosoof. Ühendas arvuõpetuse Philoni ja kristliku gnostitsismiga, millest tekkis religioosne sünkretism (ideoloogia?). Sarnast suunda esindas ka 2. s lõpul m.a.j kristliku rahvausundi vastu võidelnud [[Hermes Trismegistos]]. [[de:Pythagoreer#Neupythagoreismus]]
 
Viimane uuspütagoorlane oli ''Nikomachos'' ''Gerasast'' (Araabia), ''Teoloogilise aritmeetika'' või ''Aritmeetilise teoloogia'' (!) autor (Bütsansti Photiuse andmed). [[de:Pythagoreer#Neupythagoreismus]]
[[en:Pythagoreanism#Neopythagoreanism]]
[[Kategooria:Antiikfilosoofia]]
4204

muudatust