Erinevus lehekülje "Hellenite kirik" redaktsioonide vahel

Lisatud 1005 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
{{viita}}
{{pooleli}}
'''Hellenistlik kirik''' (ka uusplatonistlik kirik või kreeklaste kirik, ka müsteriumkultus, antiikreligioon, paganlus) oli kreekakeelne organisatsioon mida kujundati välja tekkiva [[Kristlus|kristliku]] [[kirik]]<nowiki/>u vastu. <nowiki/>
 
Helleenid olid idamaades usundiline (religioosne) mõiste. Polise linnriigis polnud isamaad ega ühtset päritolu. Ühine oli kreeka keel ja kultuur. Aramealane Porfürios (= [[Porphyrios]]), [[Plotinos]]<nowiki/>e õpilane tegi katset seda kreeklust (hellenismi) [[Hajalajuutlus|hajalajuutide]], [[Iraanlased|iraanlaste]] ja [[kristlus]]<nowiki/>e eeskujul organiseerida kultuskirikuks. Keiser Julianus ülendas selle riigikirikuks (mis polnud ainult religioosne, vaid eelkõige rahvuslik sündmus). [[Ammonios Sakkas]] (srn 242), oli Plotinose ja tõenäoliselt ka [[Origenes]]<nowiki/>e õpetaja, saab kristlasest kreeklaseks (ehk hellenistiks).<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 234.</ref> Kreeklaste nimetuse all võitles kõigepealt paganlus kristlastega, seejärel kristlus islamiga.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, 236.</ref> <nowiki/>
 
<nowiki> </nowiki>2. sj m.a.j algas aramea-kalda päiksereligiooni ja aramea-iraani Mithra kultuse kokkusulamine süsteemiks, millel oli palju eri nimetusi. Hellenistliku kiriku eelkäijad olid [[uuspütagoorlased]] ([[esseenid]]<nowiki/>e sarnased).
 
Diocletanus tõstis 259. a. Mithra henoteistlikuks riigijumalaks. Mithra preestrid ei erinenud sisult kristlikest.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, lk 330-331.</ref>
 
Esimene katse oli uus usund ehitada [[Apollonios Tyanast]] isiku imelugude ümber. Oletatakse, et püüti anda vastulöök kristluse mõjule Rooma tsivilisatsioonis<ref>Brian Haughton. ''Varjatud ajalugu''. Ersen 2007, lk 267.</ref>. Hellenismi kujundamine usundiks või kultuseks (kultuskirikuks) algas [[uuspütagoorlus]]<nowiki/>ega. Edukam oli [[Jamblichos]], kes kujundas [[uusplatonism]]<nowiki/>ist hellenistliku kiriku. [[Platonism]] ja [[uusplatonism]] erinevad oraganiseerumise astme poolest.
 
=== U'''usplatonistlik kirik''' ===
3. sajandi alguses kavandas uusplatoonilise kiriku teoloogia, range rituuali ja preestrite astmestuse Plotinose suurim õpilane [[Jamblichos]]. Jamblichose õpilane keiser Julianus pühendas kogu oma elu uusplatoonilise kiriku riigiusundiks põlistamisele. Ta tahtis luua isegi kloostreid. Leidub pealkirju: ''On vaid üks jumal ja Julianus on tema prohvet''. Olnuks vaja veel umbes 10 aastat, et sellest kirikust oleks saanud ajalooline tõsiasi. Kristlus ei võtnud üle rooma riigi ehitust, vaid uusplatoonilise kiriku ehituse.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, lk 269-270.</ref>
 
Alustekstid olid [[Plotinos]]<nowiki/>e ''Enneaadid'' ja [[Porphyrios]]<nowiki/>e ''Hinge tagasipöördumine jumala juurde''. Õpetuses olid Isa (Nous), Poeg ja keskmine olend, mis kujundati välja [[Philon]]<nowiki/>i logose õpetuse pinnal. Plotinos ja [[Origenes]] õppisid sama õpetaja juures. Mõlemad arendasid edasi [[Platon]]<nowiki/>i ja [[Aristoteles]]<nowiki/>e tekste kavakindla teisitimõistmise varal.
Uusplatoonik Asklepiades kirjutas suurteose kõigi teoloogiate võrdsusest. Porphyrios nimetas neljaks jumalikuks elemendiks tõde, lootust, usku ja armastust. Piiskop Synesios muutus uusplatoonilisest kirikuvürstist kristlikuks, ilma vormilise usulise pöördumiseta. Nii sarnased olid uusplatooniline ja kristlik kirik.
 
Hellenistlik (paganlik) kultuskirik arenes kristliku kultuskirikuga kõrvuti kuni Jamblichose ja [[Athanasios]]<nowiki/>eni.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, lk 291.</ref>
 
== Vaata ka ==
4175

muudatust