Redaktsioon: 7. november 2006, kell 17:17 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. november 2006, kell 04:07 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 371 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: ==Nimi== Ladinakeelne nimi on ''Betula pendula'' var. ''carelica'' (Merckl.) L.Hämet-Ahti. ~~Osad teaduskoolkonnad~~Kasutatakse ~~kasutavad~~ka sünonüüme ''Betula pendula'' f. ''carelica'' Sok., ja ''Betula pendula'' f. ''carelica'' hort.). Eesti keeles on nimed "maarjakask" ja "karjala kask" võrdväärsed. Esimene on üldkeeles palju levinum, kuid selle puuduseks on asjaolu, et rahvapärases kasutuses nimetatakse maarjakaseks ka langevate okstega arukaske ja madalat põõsakujulist vaevakaske. Nimetus "karjala kask" vastab ladinakeelsele nimele, mistõttu mõned teadlased eelistavad seda nimetust kui ühemõttelisemat; rangelt võttes ei ole ka see ühemõtteline, sest Karjalas kasvab muidki kaski. ~~Teaduskirjanduses peetakse õigemaks nimekuju ''karjala kask'', lähtudes ladinakeelsest nimest kuid tihedamalt on kasutust leidnud ''maarjakask'' kui suupärasem ja Eestist pärit nimi.~~ Rahvapäraste nimede seas on levinud ''maarjakask'', ''kirikask''(Hiiumaa, Läänemaa, Tartumaa, Võrumaa), ''raudkask'' ja ''maadrekask'' (Saaremaa) ning ''maarjakõjo'' (Haanja murrak). Tuleb tähele panna, et vanarahvas ei suutnud ühe liigi lähedasi teisendeid üksteisest eristada ning sellest on tekivad siiamaani segadused, kus näiteks paepealsetel kasvavat lainelise puusüüga arukase vormi ''leekkask'' ehk ''jääkask'' (kõrvalfaktina pakub ehk huvi, et Riigikogu mööbel on sellest tehtud) on peetud karjala kaseks. ~~''Maarjakask'',~~ siiamaani rahvapärase kasutusel oleva nimena hõlmab laiemalt mitte ainult karjala kaske vaid ka langevate okstega arukaske ja madalat põõsakujulist vaevakaske, sellepärast tasub olla tähelepanelik, millisest puust konkreetselt kõneletakse. Ka nimetuseNimetuse ''raudkask'' kasutamisel tasub jälgida, et see on rahvakeeles kasutusel ka hoopis teise liigi ([[raudkask]]) nimetusena, mis teaduskirjanduses kannab ladinakeelset nimetust ''Betula schmidtii Regel''. ▼ ▲Rahvapäraste nimede seas on levinud ''maarjakask'', ''kirikask''(Hiiumaa, Läänemaa, Tartumaa, Võrumaa), ''raudkask'' ja ''maadrekask'' (Saaremaa) ning ''maarjakõjo'' (Haanja murrak). Tuleb tähele panna, et vanarahvas ei suutnud ühe liigi lähedasi teisendeid üksteisest eristada ning sellest on tekivad siiamaani segadused, kus näiteks paepealsetel kasvavat lainelise puusüüga arukase vormi ''leekkask'' ehk ''jääkask'' (kõrvalfaktina pakub ehk huvi, et Riigikogu mööbel on sellest tehtud) on peetud karjala kaseks. ''Maarjakask'', siiamaani rahvapärase kasutusel oleva nimena hõlmab laiemalt mitte ainult karjala kaske vaid ka langevate okstega arukaske ja madalat põõsakujulist vaevakaske, sellepärast tasub olla tähelepanelik, millisest puust konkreetselt kõneletakse. Ka nimetuse ''raudkask'' kasutamisel tasub jälgida, et see on rahvakeeles kasutusel ka hoopis teise liigi ([[raudkask]]) nimetusena, mis teaduskirjanduses kannab ladinakeelset nimetust ''Betula schmidtii Regel''. Nimetuse "maarjakask" levimine sai folkloristide sõnutsi alguse vennastekoguduste liikumise ajal, kui paljud varemkasutatud loodusnimetused said usulise sisu (vrd ''ellerhein'' -> ''jaanilill'', ''kirihein'' -> maarjahein, ''kirikakar'' -> ''maarjalill'', ''hõõguss'' -> ''jaaniuss'', ''hõõgmardikas'' -> ''jaanimardikas'').{{lisa viide}} Nimetuse "maarjakask" päritolu pole päris selge. Ants Viirese arvates võib see olla tulnud saksa sõnast ''Maserbirke'', mis on kõlaliselt seostatud neitsi Maarja nimega.

Maarjakask: erinevus redaktsioonide vahel