Vana-Vigala rahvamaja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ümbersuunamine lehele Vana-Vigala Rahvamaja
LucSaffre (arutelu | kaastöö)
rahvamaja, mitte Rahvamaja
1. rida:
{{toimeta}}
#suuna [[Vana-Vigala Rahvamaja]]
 
'''Vana-Vigala rahvamaja''' on kolhoosiaegne hoone [[Vana-Vigala]] külas, mis hõlmab piirkonna suurim peosaal.
Majas<ref>http://www.rahvakultuur.ee/?v=183&o=344</ref> on suur saal 341 m², mis mahutab kuni 250 istekohta, ja lava laiusega 8,5 m ning sügavusega 5,5 m.
 
Argipäevadel kohtuvad siin erinevad kollektiivid, sealhulgas näitetrupp "Topelt-Kiiks", seltsing "Vigala kunstipada", Vana-Vigala Avatud Noortekeskus, ansambel "Vana Kooli Noored" ja FS "[[Kiitsharakad]]".
 
== Ajalugu <ref>[https://sites.google.com/site/vvigalarahvamaja/ajalugu Vana-Vigala Rahvamaja koduleht]</ref> ==
 
Hoone on ehitanud kolhoos "Vabadus". Ehitus oli suurejooneline ja mahukas, algselt hoopis spordikeskuseks planeeritud. Pärast pikki vaidlusi ja läbirääkimisi valmis 1989. aasta hoopis Raplamaa suurima saaliga klubi, mis alustas tööd '''Vigala Maakultuurimaja''' nime all.
 
Esimeseks juhatajaks oli energiline ja muusikalembeline [[Helju Lüllmaa]].
 
Esimesteks ringideks olid: naisansambel (juhendaja Helju Lüllmaa), võimlemisring (juh. Kersti Ruus), aeroobika (juh. Karin Tõldmaker, (juh. [[Helju Lüllmaa]]), naisrahvatantsurühm (juh. algul Merike Hints, hiljem Helmi Hibus ja Loide Enni). Tänaseks on Krista Tõldmakeri käe all võrsunud tantsurühmast folklooriselts [[Kiitsharakad]].
 
Esimene pidu peeti 19. oktoobril 1989 ja tantsuks mängis Vigala muusikutest kokku pandud VIA "POLIC", kes varsti oma pillidega rahvamajas ka proove tegema hakkasid.
 
Sama aasta detsembrist sai Vigala rahvas võimaluse vaadata kino. Mehhaanikuks oli Arvo Roosi.
 
Majas leidis oma koha Pereklubi, kes suures saalis Mare Ülemaante eestvedamisel klubiõhtuid korraldama hakkas.
 
1990. aastast kannab asutus '''Vana-Vigala Rahvamaja''' nimetust.
 
1994. aastast on rahvamaja juhatajaks Astra Põlma ja [[Helju Lüllmaa]] jätkas kunstilise juhina. 1997. aasta oktoobrist kuni 2000. aasta juulini oli rahvamaja juhataja kohusetäitjaks Arvo Roosi. 1998. aastal kaotati kunstilise juhi ametikoht.
 
== Kollektiivid ==
=== Kiitsharakad ===
 
Seltsi eesmärgiks on eeskätt Vigala kihelkonna ning Lääne-Eesti tantsude, laulude, mängude, viiside, kommete ja käsitöö kogumine, talletamine ja tutvustamine. Olulisel kohal on ka pärimuse õpetamine noortele ja teistele huvilistele. Selleks korraldatakse: koolituspäevi, laste laagreid, töötube, näitusi, ühistantsimisi ja mängimisi, esinemisi ja õppereise.
 
=== Muusikud ===
 
"POLIC" põhikoosesisu mängisid Raivo Kalso (kitarr ja vokaal), Valdo Nööp (kitarr), Veljo Nööp (trummid), Andrus Kanter (süntesaator) ja Vello Teern (basskitarr). Tänaseks on ansambel peale mitut kokkutulekut lõplikult laiali läinud.
 
Vigalas tegutseb muusikuna ansamblist ainult Raivo Kalso ja käib oma lugusid esitamas koos Meelis Pappega. Raivo Kalso on ansambli repertuaari parimad palad andnud välja sooloplaadina "POOLEL TEEL" ja koostöös Valdo Nööbi ja Maret Ermiga CD-l "ÜKSIK MUUSIK".
 
=== Näiteringid ===
 
1991. aasta jaanuaris loodi kultuurimajja juurde kunstilise juhi ametikoht ja sinna asus värskelt Viljandi Kultuurikooli lõpetanud Astra Põlma, kes juba varem siin praktikal olles näiteringi juhendas.
 
Trupp on asutatud 1990. aastal. Esimene etteaste toimus 23. veebruaril, mil esitati [[August Kitzberg]]i külakomöödiat "Kosjasõit". Alates aastast 2000 tuntakse kollektiivi Vana-Vigala näitetrupp [[Topelt-Kiiks]] nime all.
 
Trupi tegevusest on osa võtnud pea sada inimest. Tänaseks on publiku ette toodud lavastusi 24. Kümnel aastal (1998-2008) on esitatud külatükke [[Silaotsa Talumuuseum]]is.
 
Trupp on osalenud Raplamaa Teatripäevadel, Külateatrite festivalil, Lääne-Eesti näitemängu päevadel ja rahvusvahelisel teatrifestivalil "Braižas" Leedus, tuues koju mitmeid preemiaid.
 
=== Mängukool ja noortekeskus ===
 
2000. aastal kolis [[Vana-Vigala Teeninduskool]]i ruumidest rahvamajja Mängukool.
 
Mängukool tegutses 2004. aastani korraldades korra nädalas väiklastele mängulisi õppepäevi.
Eriti vahvad olid mängukooli jõulu- ja kevadpeod. Kahjuks lõppes kooli tegevus seoses väikelaste vähenemisega kogukonnas.
Mängukooli õpetajateks on olnud [[Maiga Lints]], [[Virge Kaldma]], Ilona Pappe, Raili Roosi, Liina Kikas ja [[Jaanika Kuusik]].
 
Mängukooli juhendajate ja lapsevanemate tuumikust kasvas välja idee laste- ja noortehuvikeskuse loomiseks. Vanemad moodustasid seltsingu "Oma Soodu" ning koostöös Vigala Vallavalitsusega avati 5. veebruaril 2002 Vigala Noortekeskus.
 
Keskuse juhendajateks on olnud [[Ilona Pappe]], [[Virge Kaldma]], Riina Rasva, Anneli Ülemaante, Anu Tikerpalu, Ene Tikerpalu, Ille Roosi, Raili Roosi, Astra Põlma.
 
Noorsootöötajatena on keskuses töötanud Kai Paat, Merle Liitmäe, Marika Hatto, Aivi Kärme ja Veronika Vodolžtsenko.
 
2004. aastast kannab keskus [[Vana-Vigala Avatud Noortekeskus]]e nime.
 
==Viited==
{{viited}}
 
== Välislingid ==
* [https://sites.google.com/site/vvigalarahvamaja/Home/-topelt-kiiks Vana-Vigala näitering]
 
{{koord}}
[[Kategooria:Eesti kultuurikeskused]]
[[Kategooria:Eesti ehitised]]
[[Kategooria:Vigala vald]]