|
== Biomeetriline lugeja ==
On mitmeid võimalusi [[biomeetria|biomeertiliseksBiomeetriliseks]] [[identiteet|identifitseerimiseks]] on mitu võimalust: [[Daktüloskoopia|sõrmejälgesõrmejälje-]], käe geomeetria, iirise ehk silma [[vikerkest]]a ning näo tuvastusenäotuvastuse kaudu.<ref>{{netiviide | URL = http://web.archive.org/web/20010509195824/www.hot.ee/electronic/bio.htm| Väljaanne = | Pealkiri = Biomeetria| Autor = Olav Mets| Kasutatud = 2014-11-02}}</ref> Biomeetriline tehnoloogia suurendab märkimisväärselt süsteemide turavlisust, sest see välistab sellised probleemid nagu varastatud, kaotatud või laenatud [[ID-kaart|ID-kaardid]] ning unustatud või ära arvatud PIN-koodid. Biomeetriliste lugejate töömeetod on sarnane: mällu salvestatud malli võrreldakse tuvastamise protsessis saadud infoga. Kui võimalus, et mälus olev mall ja uus skaneering kuuluvad samale isikule, on piisavalt kõrge, siis inimese ID saadetakse juhtpaneeli. Juhtpaneel kontrollib kasutaja õiguseid ja otsustab kas lubada ligipääs või mitte. Suhtlemine lugeja ja juhtpaneeli vahel toimub tavaliselt vastavalt tööstusharu [[Wiegandi protokoll|Wiegandi protokolli]] standardile.
Biomeertilised mallid võivad olla salvestatud lugeja mällu, sel juhul on kasutajate arv piiratud lugeja mälumahuga. Praegu pakutavad lugejad võivad mahutada kuni 50 000 malli. Iga kasutajamall võib olla ka salvestatud tema enda kiipkaardi mällu. Selline võimalus eemaldab kasutajate arvu piirangud, kuid see eeldab, et igal kasutajal on olemas kaart ja muudab sõrmejälje tuvastusesõrmejäljetuvastuse võimatuks. Biomeetrilised mallid võivad olla ka talletatud personaalarvuti keskserveri mällu. Sellist võimalust kutsutakse [[server]]ipõhiseks kontrolliks. Lugejad ainult loevad kasutaja biomeetrilisi andmeid ning saadavad need põhiarvutile töötlemiseks. Sellised süsteemid toetavad suurt kasutajate hulka, kuid sõltuvad väga palju keskserveri ja sideliinide usaldusväärsusest.
Üks ühele ja üks mitmele on kaks biomeetriliste lugejate võimalikku töötamisvarianti:
* Üks ühele variandis peab kasutaja kõigepealt ennast tuvastama lugejale, esitades ID-kaart või sisetades PIN-koodi. Lugeja otsib andmebaasist üles kasutaja malli ning võrdleb seda sisestatuga. Üks ühele meetodit peetakse turvalisemaks ning on üldiselt kiirem, sest lugeja peab tegema ainult ühe võrdluse. Enamik biomeetrilisi lugejaid on kahetehnoloogilised lugejad: neil on sisseehitatud kiipkaardi või klaviatuurilugeja või neid on võimalus ühendada välise kaardilugejaga.
* Üks mitmele variandis esitlebesitab kasutaja oma sõrme, kättkäe, silma või nägu[näotuvastus|näo] ning lugeja peab seda võrdlema kõigi mallidega, mis on mällu salvestatud. Kasutajad eelistavad sellist meetodit kõige rohkem, sest see kõrvaldab vajaduse kaasas kanda ID-kaarte või kasutada PIN-koode. Teisest küljest on see meetod aeglasem, sest lugeja peab võib-olla tegema tuhandeid võrdlusi, enne kui leiab sobiva vaste. Üks tehniline omadus sellisel meetodil on võrdluste arv, mida on võimalik teha ühe sekundi jooksul, mis on peetud maksimum ajaksmaksimumajaks, ilma et kasutaja oodates märkaks viivitust. Enamjaolt on üks mitmele lugejad võimelised tegema 2000–3000 võrdlust ühe sekundi jooksul.
===Sõrmejälje tuvastusSõrmejäljetuvastus===
{{Vaata|SõrmejäljeskännerSõrmejäljeskanner}}
[[Pilt:BioEntryPlus.jpg|pisi|Sõrmejälje lugejaSõrmejäljelugeja]]
Olenevalt tootjast on sõrmejälje andurisõrmejäljeanduri tööpõhimõte erinev. Peamiselt kasutatakse elektrilisi, termilisi või optilisi seadmeid. Elektrilisel süsteemil mõõdab mahutuvustundlik kiip muutuvat elektrivälja tugevust näpujoonte vormide vahel. Termilistel sensoritel põhinevad seadmed mõõdavad temperatuure, eristades vastu pinda puutuvate joonete süvendite temperatuuri ülekannete erinevusi.
=== Käe geomeetria ===
=== Iirise- ehk vikerkestatuvastus ===
{{vaata|Silmaiirisepõhine tuvastamine}}
Silma [[vikerkest]]a skaneerimine on kasutaja suhtes passiivsem meetod. Selline süsteem põhineb kaameral, mis loeb vikerkesta kujutist, seejuures ilma füüsilise kontaktita kasutaja ja seadme vahel. Vikerkesta kujutis viiakse numbrilisele kujule, mis eeldab väga hea kvaliteediga kujutist, selleks peab aga silm olema kooralikultkorralikult fookuses ja õiges asendis. Katsete tulemused näitavad, et vikerkesta põhjal töötavate seadmete puhul esineb väga vähe valeotsuseid. Nii valesid tuvastusivaletuvastust kui ka valesid väljajätmisi esineb umbes üks 1,2 miljoni tuvastuse kohta.
=== Näotuvastus ===
Kuigi näotuvastus on olnud juba pikemat aega mitmete biomeetria uuringute objektiks, ei ole sellel siiski väga suurt edu olnud.<ref>{{netiviide | URL = http://ec.europa.eu/justice/data-protection/article-29/documentation/opinion-recommendation/files/2012/wp192_et.pdf| Väljaanne = | Pealkiri = Arvamus 02/2012 näotuvastuse kohta online- ja mobiilsideteenuste puhul| Autor = ARTIKLI 29 ALUSEL ASUTATUD ANDMEKAITSE TÖÖRÜHM| Failitüüp = PDF| Kasutatud = 2014-11-02}}</ref> Võrreldes mitmete teiste meetoditega, on näotuvastaminenäotuvastus väga kliendisõbralik ja üsna laialt levinud. Kasutajasõbralikkuse tagab meetod, mille käigus tuvastatav ei pea astuma lugejaga füüsilisse kontakti lugejaga. Tehnoloogiliselt takistusi näo tuvastusvahendite kasutuselevõtuks pole, väikeseid kaameraid võib paigaldada igale poole. Probleeme tekitab hoopis tuvastuse meetodtuvastusmeetod, sest inimese nägu on üsna muutuv parameeter. Inimesed kannavad prille, kasutavad meiki ningja nägu muutub vananedes.
== Magnetriba ==
| 