Praha kevad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Ungari ülestõus (1956) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib 1968. aasta liberaliseerimisajast; muusikafestivali kohta vaata artiklit [[Praha kevad (festival)]]}}
'''Praha kevad''' ([[tšehhi keel]]es ''Pražské jaro'', [[slovaki keel]]es ''Pražská jar'') oli liberaliseerimisperiood
1960ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht [[Alexander Dubček]] liberaliseerimisprotsessi nn [[inimnäoline sotsialism|inimnäolise sotsialismi]] suunas, muuhulgas lõpetades [[tsensuur]]i, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]ist.
7. rida:
[[Tšehhoslovakkia Kommunistlik Partei|Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei]] Keskkomitee tagandas [[1968]]. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri [[Antonín Novotný]]. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas [[Alexander Dubček]]iga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku [[plaanimajandus]]e täiustamist turumajanduslike reeglitega ning [[sõnavabadus]]e kehtestamist, sealhulgas [[tsensuur]]i tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt [[Ungari ülestõus (1956)|Ungarist 1956. aastal]]). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei linnakomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale.
[[Sotsialismileer]] kartis sealsete sündmused ülekandumist teistesse [[sotsialism|sotsialistlikesse]] riikidesse ja seetõttu tungis [[NSV Liit]] koos sotsialistlike [[Poola]], [[Ungari]], [[Bulgaaria]] ja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] vägedega [[21. august]]il 1968 Tšehhoslovakkiasse ja surus ülestõusu maha.
Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas „liitlaste” sissetungi vastu – selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid Nõukogude Liidu ja kogu sotsialismileeri prestiiži veelgi. Ärevaks signaaliks kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: „Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!”. Rahvusvaheline üldsus mõistis sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekkis vastuseis
Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn [[Brežnevi doktriin]]i: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kas või relva jõul.
| |||