Asafa Powell: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
30. rida:
[[2002]] pääses Powell juba Jamaica koondisse. 2002. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud]]el [[Manchester]]is püstitas ta 100 m poolfinaalis isikliku rekordi 10,26, kuid jäi ikka viiendaks ega pääsenud finaali. See-eest teatemeeskond koos [[Michael Frater]]i, [[Dwight Thomas]]e ja [[Christopher Williams]]iga jooksis 38,62 nagu [[Inglismaa]] koondiski. Fotofinišiga tunnistati Inglismaa võitjaks. Jamaica viimast vahetust jooksis Powell, Inglismaa viimast vahetust [[Darren Campbell]].
 
[[2003]] tuli Powell Jamaica meistriks 100 meetri jooksus. Seevastu [[2003. aasta maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2003. aasta maailmameistrivõistlustel]] diskvalifitseeriti ta veerandfinaalis [[valestart|valestardi]] tõttu. Samas jooksus diskvalifitseeriti ka [[USA]] jooksja [[Jon Drummond]], kes korraldas sellest suure etenduse, keeldudes rajalt lahkumast. Untsu läks ka 4x100 m teatejooks: poolfinaalis aitas ta meeskonna küll finaali, kuid finaalis meeskonna teine teatevahetus ebaõnnestus ja Powell viimases vahetuses ei saanudki oma võimeid näidata. Samal aastal jäi ta IAAF-i finaalvõistlustel 7.-ksseitsmendaks.
 
[[12. juuni]]l [[2004]] viis Powell oma isikliku rekordi alla 10 sekundi, joostes oma kodulinnas Spanish Townis riiklikel juunioride meistrivõistlustel kergejõustikus 9,99 taganttuulega 1,8 m/s. Kaks nädalat hiljem jooksis ta Jamaica meistrivõistlustel 9,91 ja läks olümpiamängudele medalisoosikuna. [[2004. aasta suveolümpiamängud|Olümpiafinaalis]] jooksis ta 9,94 ja see andis 5. koha. Pärast seda jättis ta jooksmata 200 m finaali, ehkki oli viimasena finaali pääsenud. Samuti jäi tal jooksmata teatejooks, sest poolfinaalis olid tema kaaslased saanud aja 38,71, mis andis alles 11. koha.
41. rida:
 
[[Pilt:Osaka07 D1M M100M Heat Astafa Powell.jpg|thumb|Asafa Powell kergejõustiku maailmameistrivõistlustel 2007]]
[[2007]] tuli taas Jamaica meistriks 100 m jooksus, kuid sai finaalis pisut vigastada ja [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] jäi 9,96-ga alles kolmandaks [[Tyson Gay]] ja oma tädipoja [[Derrick Atkins]]i järel. Siiski aitas ta Jamaica teatemeeskonna hõbemedalile. Ta jooksis viimast vahetust ja pääses rajale alles viiendana, kuid möödus 3kolmest vastasest, [[Suurbritannia]]st sealjuures alles finišijoonel. USA võitis. Sealjuures püstitas ta lendstardist 100 m jooksu maailmarekordi 8,84.
 
Sama aasta [[9. september|9. septembril]] jooksis ta [[Rieti]]s uue maailmarekordi '''9,74''' (tuul +1,7 m/s). See toimus IAAF-i Grand Prix' poolfinaalis ja oli näha, et viimastel meetritel laskis Powell end lõdvaks. Finaalis sai ta aja 9,78 (tuul 0,0 m/s). Selle eest valiti ta kolmandat korda järjest Jamaica ja Kesk-Ameerika aasta sportlaseks.