Eestirand: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
72. rida:
1932. aastal ostis laeva 120 000 krooni eest samal aastal moodustatud heeringapüügi seltsi osaühing "[[Kalandus (osaühing)|Kalandus]]", mille juhtivad tegelased olid [[Jakob Jürison]], Kolumbus, Lambot, Kilu jt. 1932. aastal saabus laev [[Tallinn]]a, kus see kohandati heeringapüügi ekspeditsiooni [[baaslaev]]aks. Nimeks sai '''Eestirand''' ja ühtlasi oli see nüüd tonnažilt Eesti suurim laev. Eestirand asus juhtima heeringalaevastikku, millesse kuulusid veel püügilaevad [[Põhjarand]], [[Läänerand]], [[Harjurand]] ja [[Virurand]]. Baaslaevana sõitis Eestirand [[Island]]i ümbruses [[Norra meri|Norra merel]] kuni 1936. aastani. Laeva kapteniteks olid Jakob Lepni ja Jakob Jürisson, hiljem [[Boris Nelke]].
Tänu edukale püügile vähenes Eestis heeringa import mitu korda. Inglased lubasid nüüd kaubandusläbirääkimistel surveabinõuna piirata Eesti peekoni eksporti, kui Inglise heeringaimporti piiratakse. Seepeale kehtestati Eestis Põhjamerelt püütud kalale tollimaks, mis mõjus pärssivalt "Kalanduse" majandustulemustele. Samuti oli kalasaak ebaühtlane ja lisaks uppus 1936. aastal püügilaev Läänerand. Kalapüük Põhjamerel ei tasunud end enam ära ja lõpetati 1937. aastal. Eestiranda kasutati edaspidi [[kaubalaev]]ana kuni [[riigistamine|natsionaliseerimiseni]] 28. augustil 1940.
===Hukkumine===
| |||