Redaktsioon: 9. august 2013, kell 19:54 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust P →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. mai 2015, kell 22:41 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 556 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
16. rida: == Ajalugu == Uue maalitehnika alusepanijaks peetakse [[Georges Seurat\|Georges-Pierre Seurat]]'d. Stiil levis teistesse maadesse alates [[1887]]. aastast ja leidis publikut põhiliselt tänu [[Paul Signac]]'<nowiki/>i aktiivsele tegevusele ja tema [[1899]]. aastal ilmunud raamatule ''Eugéne Delacroix'ist neoimpressionismini''. Neoimpressionistidele avaldasid mõju mitmed värvitaju käsitlevad teosed, näiteks keemik [[Michel-Eugène Chevreul]]i ''Värvide simultaankontrasti seadust'' ([[1839]]). Mõju avaldas ka [[Charles Blanc]]'<nowiki/>i "''Joonistuskunsti grammatika"'', mis uuris, kuidas jooned sisendavad emotsioone. [[Albert Dubois-Pillet]], Georges-Pierre Seurat, Paul Sinac ja [[Odilon Redon]] asutasid [[1884]]. aastal Sõltumatute Kunstnike Seltsi, mis võimaldas ametlikust [[Salong (Pariis)\|Salongist]] kõrvale jäädes vabalt oma teoseid eksponeerida. 26. rida: [[Lõuend]] (või puitalus) valmistati hoolikalt ette. Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval. Maaliti ääris, mis sulges [[kompositsioon (kunst)\|kompositsioon]]i. Ka raam kaeti värvipunktidega. [[Klaas]]iga kaetavat teost üldjuhul ei lakitud. Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust. Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, ~~nagu~~näiteks ~~kohvikud~~kohvikuid, [[tsirkus\|tsirkuseetendusi]]ed ja ~~kontsertid~~kontserte, aga tehti ka [[maastikumaal]]e. Neoimpressionistide eesmärgiks oli [[valgus]]e tõepärane kujutamine. Erinevalt [[impressionism\|impressionistidest]] huvitasid neid rohkem optilised efektid ja [[kompositsioon (kunst)\|kompositsioon]] kui vahetu mulje edasiandmine.

Neoimpressionism: erinevus redaktsioonide vahel