Mais: erinevus redaktsioonide vahel

Mais pärineb tõenäoliselt [[Kesk-Ameerika]]st, kus seda hakati [[kultiveerimine|kultiveerima]] umbes 7000 aastat tagasi. Vanimad maisiseemned leiti [[Teotihuacan]]ist, mis asub [[Pueblo (Mehhiko)|Pueblo]] linna lähedal [[Mehhiko]]s. Mais oli väga oluline toiduallikas [[maajad]]e ja [[asteegid|asteekide]] [[tsivilisatsioon]]is. Kesk-Ameerikast levis mais põhja poole kuni [[Kanada]]ni ja lõuna poole kuni [[ArgentiinaArgentina|Argentinani]]ni. Pärast [[Ameerika]] avastamist [[15. sajand]]il [[Introdutseerimine|introdutseeriti]] mais [[Hispaania]] kaudu [[Euroopa]]sse, kus seda esialgu kasvatati soojemates [[Vahemeremaad]]es, hiljem peaaegu kogu Euroopas.<ref name=mayze>www.fao.org [http://www.fao.org/docrep/t0395e/t0395e00.htm Maize in human nutrition] Vaadatud 28. detsembril 2010 (inglise keeles)</ref>

Veel [[1980. aastad|1980. aastatel]] arvati, et mais kultuuristati 4500 aastat tagasi Mehhikos ja [[GuatemaalaGuatemala|Guatemalas]]s.<ref>"[[A ja O]]". [[Tallinn]], "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1987]], lk. 247</ref>

Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembelinesoojalembene taim ning seda kasvatatakse peaaegu kogu maakeral, välja arvatud [[polaaralad]] ja [[kõrgmäestik]]ud. [[Kasvuperiood]]i soovitatav [[õhutemperatuur]] jääb vahemikku 25...3025–30 °C.<ref name=EE/> Maisi kasvatatakse merepinna kõrgusel [[Kaspia meri|Kaspia mere]] lähedal ningja kuni 4000 m kõrgusel [[Peruu]] [[Andid]]es.<ref name=mayze/> Taimed kasvavad kõige paremini kergetel, hästi õhustatud, neutraalse reaktsiooniga ja viljakatel [[muld]]adel.

Maisi koristamiseks on välja töötatud [[maisikombain]]id. Need eraldavad maisitõlvikud vartest ning seejärel [[hekseldfamine|hekseldavad]] lehed ja varred. NSV Liidus toodeti maisikombaine "Hersonets", mille jõudlustootlikkus oli 0,7–1,5 ha/h.<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 298</ref>

Mais on kujutatud [[Angoola vapp|Angoola]], [[Grenada vapp|Grenada]], [[Keenia vapp|Keenia]], [[Mosambiigi vapp|Mosambiigi]] ja [[Sambia vapp|Sambia vapil]]. Kuni [[1992]] oli mais kujutatud [[Roheneeme SaarteRoheneemesaarte vapp|Roheneeme SaarteRoheneemesaarte vapil]]. Mais oli ka [[Moldaavia NSV vapp|Moldaavia NSV vapil]].<ref>"A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 172</ref>