Öeldis: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Tegusõna|tegusõna pöördeline vorm]] koos muu sõnavormiga: ''Meil '''tuleb minna'''. Laps '''viskas''' luti '''maha'''. Paharet '''laskis''' ruttu '''jalga.'''''

1) öeldisverbi morfoloogiliste vormide abil ehk verbi tunnuste kaudu

2) leksikaalmorfoloogiliste ehk perifrastiliste vormide abil, s.t selliste tarindite kaudu, mis koosnevad üldise tähendusega verbist ja põhiverbi käändelisest vormist, nt ''saab olema'' tuleviku väljendamisel, ''pidi lugema'' kaudsuse väljendamisel.

* '''[[Aeg (keeleteadus)|Aeg]]''' väljendab tegevuse või olukorra suhet [[minevikMinevik|mineviku]]u, [[olevik]]u või [[tulevik]]uga. Eesti keeles on neli aega: [[olevik]], [[Minevik (keeleteadus)|lihtminevik]], [[Minevik (keeleteadus)|täisminevik]] ja [[Minevik (keeleteadus)|enneminevik]].

* '''[[Tegumood]]''' näitab [[tegevussubjekt]]i vahekorda [[Alus (keeleteadus)|grammatilise subjektiga]].

* '''[[Modaalsus]]''' väljendab kõneleja vahekorda lausesisuga ja lausesisu vahekorda tegelikkusega.

* '''[[Teatelaad]]''' võib olla otsene või kaudne. [[Teatelaad|Otsese teatelaadi]] puhul on kõneleja ise teate allikas ja teade on mõeldud kuulajale: ''Mari '''lendab''' homme Egiptusesse''. [[Teatelaad|Kaudse teatelaadi]] puhul pärineb teade kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale: ''Mari '''lendavat''' homme Egiptusesse'' või pärineb teade küll kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale: '''''Lennaku''' Mari homme Egiptusesse''.

* '''[[Kõneliik]]''' on kategooria, mille liikmed on [[jaatav kõneliik|jaatav kõne]] ja [[eitav kõneliik|eitav kõne]].

* '''[[Isik (keeleteadus)|Isik]]''' on seotud kõnealuse olendi või asja osalusastmega kõnesituatsioonis. Isikut väljendatakse [[Isikuline asesõna|isikuliste asesõnadega]] ''mina, sina, tema'' või mitmuses ''meie, teie, nemad'', [[tegusõna]] pöördeliste vormidega. Esimene isik on kõneleja, teine isik on see, kelle poole kõneleja pöördub ja kolmas isik see, kellest on juttu.

* '''[[Arv (keeleteadus)|Arv]]''' märgib asjade ja olendite hulka: [[Ainsus|ainsust]] või [[Mitmus|mitmust]].

Öeldise leksikaalsed kategooriad iseloomustavad konkreetsete [[öeldisverb]]ide käitumist [[lause]]s. Näiteks nende omadust väljendada/mitte väljendada suunatud, s.o sihilist tegevust ja sellega seoses nõuda/mitte nõuda enda kõrvale lauses [[sihitis]]t - [[tegusõna]] on siis vastavalt [[sihilisus|sihiline]] (transitiivne) või [[Sihitu tegusõna|sihitu]] (mittetransitiivne).

Paljudes käsitlustes ei ole [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]] ja [[Tegevuslaad|tegevuslaadi]] vaheline piir selge. Tegemist on olemuslikult sarnaste kategooriatega. Mõnes keeles väljendatakse aspekti [[grammatilised vahendid|grammatiliste]], mõnes keeles [[leksikaalsed vahendid|leksikaalsete vahenditega]]. Seetõttu on üldkeeleteaduslikes käsitlustes liigendatud aspekt tihti öeldise grammatiliste kategooriate alla. Eesti keeles võivad lause aspekti muuta ka [[määrsõna]]d ''läbi'', ''ära'' jmt ja [[sihitis]]e kääne.

===Öeldise [[ühildumine]] [[Alus (keeleteadus)|alusega]]===

* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] üks tegija''' – öeldis ainsuses: ''Mari '''koristab''' tuba.''

* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluses]] loetletud mitu tegijat''' – öeldis mitmuses: ''Ema ja isa '''koristavad''' tuba.''

* '''[[Alus (keeleteadus)|Alus]] vormilt mitmuslik''' – öeldis mitmuses: ''Vanemad '''koristavad''' tuba. Lapsed '''läksid''' poodi. Prillid '''olid''' katki. Püksid '''olid''' määrdunud'' (nn ''plurale tantum'' – sõnade (käärid, püksid jne) referent on küll üksikobjekt, kuid öeldisverb on nende puhul mitmuses, sest alus on vormilt mitmuslik). ''Kas teie, hr Tamm, '''helistasite''' mulle eile?''

* '''[[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] [[hulgasõna]]'''

** OSA, ENAMIK, ENAMUS, KOND-nimisõna või nimisõnalaadne [[sõnaliik|ARVSÕNAarvsõna]] – öeldis [[Ainsus|ainsuses]]: ''Inimkond '''vihkab''' valetajaid. Osa inimesi '''sööb''' viis korda päevas. Kaks '''teeb''' vähe ära, kolm '''jõuab''' küllalt teha. Kolm teist '''saab''' raske ülesande'' (ükskõik, millised kolm). ''Kolmandik rühmast '''tegeleb''' maalimisega.''

** Sõnad RÜHM, KAMP, HULK, KOOREM, KILO, LIITER jms, samuti [[määrsõna]]d PALJU, VÄHE, PISUT jms – öeldis [[Ainsus|ainsuses]]: ''Kamp noori '''märatses''' tänaval. Mul '''oli''' eile vähe loenguid.''

** Sõnad MITU, TOSIN, PAAR tingivad [[reema]]na öeldisverbi ainsusevormi, temaatilise [[Alus (keeleteadus)|aluse]] korral võib öeldis olla ka [[Mitmus|mitmuses]]: ''Saarel '''lõhkes''' mitu miini. Paar/mitu saadikut '''lahkus/lahkusid''' ruumist.''

** [[Distributiivsus|Distributiivse]] hulga puhul öeldis [[Mitmus|mitmuses]] ja koguhulga puhul [[Ainsus|ainsuses]]: ''Kümme sipelgat '''askeldavad(~askeldab)''' usinasti ühe raokese kallal'' aga nt ''Ühe raokese kallal '''askeldab(~askeldavad)''' usinasti kümme sipelgat.''

** [[Arvsõna|Põhiarvsõnal]] on umbkaudsust väljendav laiend – remaatiline alus tingib alati öeldisverbi ainsuse, temaatilise aluse korral on võimalik ka mitmuse kasutamine: ''Poodi '''tõttas''' umbes kakssada inimest. Umbes sada inimest''' käis(~käisid)''' rallil.''

* [[Alus (keeleteadus)|Aluseks]] '''[[ainsus|ainsuslik]] KÕIK''' või '''määretletud isikutele viitav [[arvsõna]]''' – öeldis [[Mitmus|mitmuses]]: ''Kõik '''armastavad''' jäätist. Need kaks '''mängisid''' malet, teised kolm '''joonistasid'''.''

* '''[[Ainsus|Ainsuslik]] [[Alus (keeleteadus)|alus]] kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis [[Ainsus|ainsuses]]: ''Mihkel '''käis''' oma õega poes.''

* '''[[Mitmus|Mitmuslik]] alus kaastoimijavormiga täiendatult''' – öeldis mitmuses: ''Meie sinuga '''esitame''' oma ideed kirjalikult, nemad Tiiduga '''teevad''' seda suuliselt. Teie hr Põlluga '''minge''' kontorisse'' (ka teietamisvormina).

* '''Alus lausekujuline, kuid tähistab [[Pealause|pealausega]] ühe ja sama isiku tegevust''' – öeldise arv on tingitud kas [[kõrvallause]] tegijate arvust, nt ''Kellel supp on söödud, '''võib/võivad''' mängima minna'', või kõrvallause öeldise vormist, nt ''Kes oma töö korralikult '''ära teevad''', '''võivad''' minu soovitusega '''arvestada'''.'' Kuivõrd siduv kes on nimetavas reeglipäraselt [[Ainsus|ainsuslik]], kasutatakse [[Pealause|pealauses]] sageli üldistavat [[Ainsus|ainsust]]: ''Kes oma supi on ära söönud, '''võib''' kohe minna mängima'', aga ka [[mitmus]] ei ole vale: ''Kes oma supi on ära söönud, '''võivad''' kohe minna mängima.''

===Öeldise asend [[Lause|lauses]]===

Iseseisvas [[jaatavJaatav lausekõneliik|jaatavas lauses]] on [[öeldisverb]] harilikult teisel kohal, [[teema (keeleteadus)|teema]]na esineva [[lauseliige|lauseliikme]] järel. Kui teemaks on [[alus (keeleteadus)|alus]], siis tuleb öeldis selle järel nt ''Ema '''armastas''' lapsi terve eluaja''. Kui teemaks on mingi muu [[lauseliige]], siis vahetavad [[Alus (keeleteadus)|alus]] ja öeldis harilikult kohad, nii et [[Tegusõna|verb]] jääb ikka teisele kohale nt ''Lapsi '''armastas''' ema terve eluaja. Terve eluaja '''armastas''' ema lapsi.''

[[Kõrvallause]]tes, [[eitavEitav lausekõneliik|eitavates lausetes]] ning [[küsilause|küsi-]], [[käskluseKäsklause|käsk-]], [[soovlause|soov-]] ja [[hüüdlause]]tes asub verb sageli kas lause lõpus või algul.

[[Tegusõna|Verbi]] paigutamisega [[lause]] algusesesse ja sellest tingitud aluse ja öeldise kohavahetusega on eesti keeles võimalik väljendada:

# käsku a) tavalises [[käsklause|käsklauses]] kõrvuti teisel kohal asuva [[öeldisverb|öeldisverbiga]], nt '''''Käi''' sa vahepeal kodus ära'' ='' Sa käi vahepeal kodus ära.'' b)hoiatust või keeldu väljendavas käsklauses ainuvõimalikuna, nt '''''Katsu''' sa seda teha!''

[[Tegusõna|Verb]] pannakse sageli lause algusesse ka [[Minevik (keeleteadus)|minevikutegevust]] edastava jutustuse [[Lause|lauseis]], nt '''''Istun''' mina oma kabinetis ja kirjutan aruannet'', ning temaatilistel põhjustel, nt'' Ma '''lahkun''' hommikul - Lahkun ma hommikul. Ma ei tee seda - '''Ei tee''' ma seda.''

[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus, kui [[Eitav kõneliik|eitusele]] või [[suhtluseesmärk|suhtluseesmärgile]] osutav [[sõna]] on lause algul. Nii võib [[Tegusõna|verb]] olla lause lõpus:

# [[Eitav kõneliik|eitavas lause]], mille algul on eitussõna või eituse mõjuala väljendav sõna, nt ''Ega ma rumal '''(ei) ole'''! Ega te koju''' ei''' '''lähe'''? Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo.''

# [[Küsilause|küsilauseis]], nt ''Kuidas te hommikul nii ruttu siia '''jõudsite'''? Kas sa homme koju '''sõidad'''?''

# [[Hüüdlause|hüüdlauseis]], nt ''(Küll) ma sellele poisile veel homme '''näitan'''''!

[[Tegusõna|Verb]] võib olla lause lõpus ka mõningais [[Kõrvallause|kõrvallauseis]]:

# kaudküsilauseis ja [[Relatiivlause|relatiivlauseis]], nt ''Ma tean, miks arst seda tegema '''pidi'''. Ma nägin seda meest, kellega naine '''rääkis'''.''

# eitava või küsiva pealausega [[Kõrvallause|kõrvallausetes]], nt ''Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud '''oleks''', vaid...; Kas ta räägib nii sellepärast, et ta ise seda näinud '''on'''?'''''

# aja- [[Tingimuslause|tingimuslauseis]], mis algavad [[Sidesõna|sidesõnaga]] ''kui'', nt ''Lind värises, kui ma ta pihku''' võtsin'''''. ''Kui sa seda '''teed''', juhtub õnnetus.''

[[Jaatav kõneliik|Jaatava]] ja [[väitlause|väitva]] [[pealause]] puhul [[Sidesõna|sidesõnadega]] ''et, sest, kuna'', ka võrdlussidesõnadega ''nagu, kui otsekui, justkui'' jt algavad [[Kõrvallause|kõrvallaused]] on alati [[pealause]] [[Sõnajärg|sõnajärjega]]. Nt ''Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari '''käisid''' kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul''' peeti''' igal pool pidu. Eile läks meil hästi, kuna meid kõiki '''lubati''' varakult koju.''