Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
Grammatilised seosed on [[Lause moodustajad|lause
moodustajate]] vahelised tingitusseosed. [[Lause moodustajad]] on [[lause|lauses]] üksteisega
grammatiliselt seotud. Neid seoseid nimetatakse grammatilisteks seepärast, et
neid vormistavad [[grammatilised vahendid:]], so  
* abisõnad: [[sidesõna]]d ja [[kaassõna]]d;
* muutetunnused: [[käändsõna]]de käänaminekäändelõpud (arvu- ja käändetunnuste muutuminekäändetunnused), [[tegusõna]]de pööraminepöördelõpud (arvu-, isiku-, aja-, kõneviisi- ja tegumoetunnused).
Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
 
Grammatilised seosed on:
* [[rinnastus]]- ehk koordinatsiooniseos,
* [[alistus]]- ehk subkoordinatsiooniseos,subordinatsiooniseos.
 
==Rinnastusseos==
[[Rinnastus|'''Rinnastus''']] ehk '''[[Rinnastus|koordinatsioon]]''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid vahetuid moodustajaid, olgu- neiks[[sõnavorm|sõnavorme]], [[Fraas|fraasidfraase]] või [[Osalause|osalausedosalauseid]]. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks [[Sidesõna|sidesõnaga]] ja täidavad lauses samu ülesandeid ning vastavad samale küsimusele. Rinnastusseost vormistavad peamiselt [[Sidesõna|sidesõnad]] ja muud sidendina toimivad sõnad. Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]). '''''Kohvi keetmine''' (''[[Alus (keeleteadus)|alus]]'') ja '''koogi küpsetamine''' (''[[Alus (keeleteadus)|alus]]'') ''käis kähku. ''Poest osteti '''saia''' (''[[sihitis]]) ''ja '''moosi''' (''[[sihitis]]'')''. ''Noormees on '''tark''' (''[[määrus]])''''',''''' ''aga '''laisk''' (''[[määrus]]'').''moodustajad
* on seotud näiteks [[Sidesõna|sidesõnaga]] vm [[sidend|sidendiga]] või asuvad lauses kõrvuti
* täidavad lauses samu [[Lauseliikmed|süntaktilisi ülesandeid]] - tegemist on samade lauseliikmetega
* vastavad samale küsimusele.
Nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ''ja'' '''''jää''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]).
 
'''''Kohvi keetmine''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]'') ja '''koogi küpsetamine''' (''[[Alus (keeleteadus)|alus]]'') käis kähku''.
''<nowiki/>''
 
''Poest osteti '''saia''''' ([[sihitis]]) ''ja '''moosi''' (''[[sihitis]]).
 
''Noormees on '''tark''''' ([[määrus]])'','' ''aga '''laisk''' (''[[määrus]])''.<nowiki/>''
 
==Alistusseos==
[[Alistus|'''Alistus''']] ehk [[Alistus|'''subordinatsioon''']] '''<nowiki/>'''on põhiline ja seejuures komplitseeritum seosetüüpgrammatiline seos moodustajate vahel. See on ühe moodustaja sõltuvus teisest moodustajast.
Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes (valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.
 
Alistusseost on omakorda kaks liikikahesugust:
* [[ühildumine]] ehk [[Ühildumine|kongruents]], nt ''magus <nowiki/>'''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne. ''Ühildumine on selline alistus, et põhja (alistaja) [[grammatiline tähendus]] ja/või [[grammatiline vorm]] määrab laiendi (alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt ''magus ''(põhi) '''''komm''' ''(laiend)'', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne''; ''armsa'''ttele'''ele las'''tele''''', ''hea'''ks''' peremehe'''ks'''.''
* [[Rektsioon|sõltumine]] ehk [[rektsioon]], nton ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine onselline alistus, mille korralet põhja (alistaja) [[leksikaalne tähendus]] ja kuju (vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või seeselle, missugune [[kaassõna]] [[käändsõna|käändsõnaga]] seostub, nt ''heitis ''(põhi) ''diivani'''le''', ''(laiend)' ',''''aga '''tõusis diivani'''ltl'''''<nowiki/>'''t''''';'' ''tahab maga'''da''''', aga ''hakkab sõit'''ma'''''.
 
== Vaata ka'''<nowiki/>''' ==
'''ERELT, Mati''', [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf?sequence=1 Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool, 2013]
 
[[Lause moodustajad]]
 
== Kasutatud kirjandus''<nowiki/>'' ==
'''ERELTErelt, Mati 2013.''', [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/34069/erelt.indd.pdf?sequence=1 Eesti keele lauseõpetus: Sissejuhatus. Öeldis. Tartu: Tartu Ülikool].''<nowiki/>''Tartu: ''<nowiki/>''Tartu Ülikool, 2013
 
[[Kategooria:Süntaks]]