Erinevus lehekülje "Tegusõnafraas" redaktsioonide vahel

Lisatud 1048 baiti ,  5 aasta eest
resümee puudub
P (Robot: muudetud 11 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
'''Tegusõnafraas''' ehk '''verbifraas''' on [[fraas]], mille [[fraasi peasõna|peasõna]] on [[tegusõna]]. Tegusõnafraas koosneb tegusõnast ja sellening ühest või mitmest [[fraasi laiendosa|laiendist]]., mis väljendab [[lause]]s [[tegevus]]t, [[seisund]]it või [[protsess]]i:
* ''Kalamees ['''luges''' võrguväljaannet.]''
* ''Metsmaasikad ['''valmivad''' soojade ja päiksepaisteliste ilmadega.]''
<nowiki> </nowiki>Tegusõnafraasi peasõna ja laiendite vahel on [[rektsioon]]iseos, sest tegusõna sisust sõltub laiendite olemasolu ja kääne lauses. Tegusõnale alistuvad laiendid on [[sihitis]], [[määrus]] ja [[öeldistäide]]. Tüüpiline tegusõnafraasiga lause on näiteks: ''Tüdruk ['''mängib palli].''''' ''Naine '''[ei arvestanud'''] mehe nõuandeid'' (tegusõnafraas=ei võtnud arvesse).
 
[[lauseliikmed|Lauseliige]] [[alusAlus (keeleteadus)|alusAlus]] ei kuulu tegusõnafraasi sisse, sest [[öeldis]]e ja aluse vahel on [[predikatsioon]]iseos:
Tähenduse seisukohast väljendab tegusõnafraas [[lause]]s [[tegevus]]t, [[seisund]]it või [[protsess]]i.
* ühelt poolt rektsiooniseos,[[sõltumine]] ehk rektsioon s.t öeldis mõjutab aluse käänet,: ''Mati jookseb.''
 
* teiselt poolt [[ühildumine]]: ehk kongruents alus tingib öeldise [[isik (keeleteadus)|isiku]]- ja [[arv (keeleteadus|arvuvormi]], nõudes kindlas vormis laiendit: ''Hobune hirnub.''
Tegusõnafraasi peasõna ja laiendite vahel on [[rektsioon]]iseos, sest tegusõna sisust sõltub laiendite olemasolu ja kääne lauses. Tüüpiline tegusõnafraasiga lause on näiteks ''Tüdruk '''mängib palli''''' (tegusõnafraas).
Predikatsiooniseose tulemusel tekib lause, mitte fraas.
 
[[lauseliikmed|Lauseliige]] [[alus (keeleteadus)|alus]] ei kuulu tegusõnafraasi sisse, sest [[öeldis]]e ja aluse vahel on [[predikatsioon]]iseos:
* ühelt poolt rektsiooniseos, s.t öeldis mõjutab aluse käänet,
* teiselt poolt [[ühildumine]]: alus tingib öeldise [[isik (keeleteadus)|isiku]]- ja [[arv (keeleteadus|arvuvormi]].
Predikatsiooniseose tulemusel tekib lause, mitte fraas.
 
Tegusõnafraasi tähistamisel on keeleteaduses tavaks kasutada ingliskeelset lühendit VP - ''verb phrase'' tähenduses 'verbifraas'.
 
== Tegusõnafraasi peasõna vorm ==
Tegusõnafraasi [[fraasi peasõna|peasõna]] vormi järgi jagunevad tegusõnafraasid finiitfraasideks ja infiniitfraasideks.
 
* '''[[Finiitfraas]]i''' põhisõnakspeasõnaks on [[tegusõna]] finiitne ehk [[pöördeline vorm]], näiteksmis väljendab tegevust ning mis võib ka üksi lausena toimida: ''Poiss 'S''sööb saia'<nowiki/>'''''ööb''' saia. Isa '''kuulab''' raadiot. Fotograaf '''ilmutas''' huvi. '''Müristab! Tulen!'''''
 
* '''[[Infiniitfraas]]i''' põhisõnakspeasõnaks on [[tegusõna käändelised vormid|tegusõna infiniitne]] ehk [[käändeline vorm, näiteks]]: ''VanaemaKarl kutsustahtis mindhirmsasti palli '''saia söömamängida'''. KarlÜmber tahtis hirmsastipuu '''palli mängidajooksev''' poiss komistas vastu kändu.''
[[Mati Erelt|Mati Erelti]] järgi ei loeta tegusõna finiitse ehk pöördelise vormi ümber tekkivat fraasi omaette fraasiliigiks ning erinevalt infiniitsest verbist võib finiitne verb seostuda [[Alus (keeleteadus)|alusega]], mille olemasolu ja tähendusklass olenevad verbist samamoodi kui verbi muud laiendid. Juhul kui arvame aluse verbifraasi osaks, siis tuleks tervet lauset pidada tegusõnafraasiks. Sellest tulenevalt sarnaneb tüüpilise fraasiga rohkem tegusõna käändeline vorm, kus alust olla ei saa.
 
Finiitverbi ehk tegusõna pöördelist ühendit koos muude laienditega peale aluse (mis [[fraasistruktuurigrammatika]] järgi on verbifraas) nimetab Mati Erelt traditsioonilise süntaksi kombel öeldisrühmaks.
* '''[[Infiniitfraas]]i''' põhisõnaks on [[tegusõna käändelised vormid|tegusõna infiniitne]] ehk käändeline vorm, näiteks ''Vanaema kutsus mind '''saia sööma'''. Karl tahtis hirmsasti '''palli mängida'''.''
 
==Tegusõnafraasi laiendliikmed ==
[[Tegusõna]] on [[lause]] [[grammatiline struktuur|grammatilise]] ja [[semantiline struktuur|semantilise struktuuri]] kese: tegusõna tähendusest sõltub tema [[fraasi laiendosa|laiendite]] olemasolu, [[tähendus]] ja vorm. Tegusõnafraasi laiendliikmed sõltuvad [[fraasi peasõna|fraasi põhjast]] erineval määral ja neil on erinev funktsioon. Tegusõna laiendiks võib olla mis tahes [[lauseliige]], välja arvatud [[täiend]].
 
* [[Seotud laiend]]id on kohustuslikud ja väljendavad sündmuse osalisi ning [[rektsioon|sõltuvad]] tegusõnast nii sisult kui ka vormilt. Need väljendavad sündmuse osalisi, näiteks lauses: ''Mari Õpilane'''kohtus emaga'''''(seotud on [[määrus]]laiend) ''emaga''küsis tegusõna ''kohtumaküsimuse'' (seotud laiend).
 
* [[Tegusõna vabad laiendid|Vabad laiendid]] sõltuvadpole tegusõnastlauses minimaalselt.kohustuslikud Needja need väljendavad sündmuse toimumisekohta, aega, kohta või asjaolusid,. näiteksVabad lauseslaiendid sõltuvad tegusõnast minimaalselt. ''Isa'''Rääkisin toas(seotud laiend) emaga'''vaatab diivanil'' on(vaba määruslaiend) ''toastelekast'' tegusõna(vaba laiend) j''rääkimaalgpalli'' vaba(seotud laiend).
 
Tüüpilised tegusõnafraasid on näiteks '''''lõi''' palli, '''on''' ilus, '''elab''' väikeses külas, '''andis''' õpiku Marile, '''elab''' ema juures''.
* Tegusõnafraas tekib [[rektsioon]]iseose tõttu, kuna [[tegusõna]] sisust sõltub [[fraasi laiendosa|laiendi]] kääne. Näiteks ''ostis raamatu'' (mille?), ''luges raamatut'' (mida?), ''räägin sinust'' (kellest?), ''tutvun sinuga'' (kellega?), ''ema ja tütar räägivad ilmast'' (millest?).
 
* Tegusõnafraas ei liigu lauses tervikuna, vrd p''postiljonostiljon toob iga päev värske ajalehe'', ''iga päev toob postiljon värske ajalehe''.
 
* Tegusõnafraasi saab [[üldlaiend]]iga (näiteks ''loodetavasti, ilmselt'') lõhkuda, vrd ''Kersti jõudis tööle;'', ''Kersti jõudis ilmselt tööle''.
 
==Vaata ka==
4

muudatust