Erinevus lehekülje "Grammatilised seosed" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Rinnastusseos==
[[Rinnastus|'''RinnastusseosRinnastus''']] ehk '''[[Rinnastus|koordinatsioon]]''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lausevahetuid moodustajaid, milleksolgu võivad olla sõnavormid,neiks [[Fraas|fraasid]] või [[Osalause|osalaused]]. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks [[Sidesõna|sidesõnaga,]] ja täidavad lauses samu ülesandeid janing vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''. '''Päike tuli pilve tagant välja''' ja '''vihma sadu lõppes.'''''
 
Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''. Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]). '''''Kohvi keetmine''' (alus) ja '''koogi küpsetamine''' (alus) ''käis kähku. Poest osteti '''saia'''([[sihitis]]) ja '''moosi'''([[sihitis]]).
Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus). '''''Kohvi keetmine''' (alus) ja '''koogi küpsetamine''' (alus) ''käis kähku. Poest osteti '''saia'''(sihitis) ja '''moosi'''(sihitis).
 
''<nowiki/>''
Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed. ''<nowiki/>''
 
==Alistusseos==
[[Alistus|'''Alistus''']] ehk [[Alistus|'''subordinatsioon''']] '''<nowiki/>'''on põhiline ja seejuures komplitseeritum seosetüüp. See on moodustaja sõltuvus teisest moodustajast.
'''Alistusseos''' ehk '''subordinatsioon''' on niisugune grammatiline seos lause moodustajate vahel, millesse on kaasatud alistaja(põhi) ja alistatav(laiend). Alistav sõna n-ö allutab endale alistatava sõna. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.
Alistavat moodustajat nimetatakse põhjaks, alistuvat laiendiks. Alistus on ennekõike sisuline sõltuvus, mis seisneb sisulistes piirangutes(valikukitsendustes) võimalikule laiendile. Alistatav sõna iseloomustab ja täpsustab alistajat.
 
Alistusseost on omakorda kaks liiki:
* [[ühildumine]] ehk [[Ühildumine|kongruents]], nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne. ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus, nt ''armsa'''t'''ele las'''tele''''', ''hea'''ks''' peremehe'''ks'''.''
* [[Rektsioon|sõltumine]] ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le''',''' '''''aga ''tõusis diivani'''lt''';'' ''tahab maga'''da''''', aga ''hakkab sõit'''ma'''''.
 
'''<nowiki/>'''
Anonüümne kasutaja