Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
 
Grammatilisi seoseid on kolmekahte liiki:
* [[rinnastus]] ehk koordinatsioon,
* [[alistus]] ehk subkoordinatsioon,
* [[predikatsioon]].
 
==Rinnastusseos==
'''Rinnastusseos''' ehk '''koordinatsioon''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''. '''Päike tuli pilve tagant välja''' ja '''vihma sadu lõppes.'''''
 
Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''.
Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus), '''''Kohvi keetmine''''' (alus) ja '''''koogi küpsetamine''''' (alus) ''käis kähku.
 
Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed. ''<nowiki/>''
24. rida ⟶ 23. rida:
 
Alistusseost on omakorda kaks liiki:
* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne; ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus:, nt ''armsa('''t)e(le)'''ele las(te)(le)'''tele''''', ''hea('''ks)''' peremehe('''ks)'''.''
* sõltumine ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le''',''' '''''aga ''tõusis diivani'''lt''''', ''tahab maga'''da''''', aga ''hakkab sõit'''ma'''''.
'''<nowiki/>'''
 
'''<nowiki/>'''
==Predikatsioon==
'''Predikatsioon''' on aluse ja [[öeldis]]e vastastikune seos - ühtpidi sõltumine, teistpidi ühildumine. Tegusõna (verb) oma
tähendusega määrab, kas ja kuidas tegijat väljendatakse, tegijaväljend omakorda
tingib selle verbi kindla pöördelise vormi. Enamik verbe nõuab alust ja saab
sedakaudu kindla isikuvormi, nt ''Kauplus tutvusta'''s''' oma klienti'''de'''le uusi
tootei'''d'''. ''Poiss sõiti'''s''' jalgrattaga järve äärde''.''
 
''<nowiki/>''
 
Kasutatud kirjandus
Erelt, Mati, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.
 
Erelt, Mati, T. Erelt, K. Ross 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn.
 
[[Kategooria:Süntaks]]