Grammatilised seosed: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
7. rida:
Grammatilised seosed on väga olulised, sest just need seosed muudavad lause arusaadavaks ja ühtseks tervikuks.
Grammatilisi seoseid on
* [[rinnastus]] ehk koordinatsioon,
* [[alistus]] ehk subkoordinatsioon,
==Rinnastusseos==
'''Rinnastusseos''' ehk '''koordinatsioon''' ühendab süntaktiliselt võrdväärseid lause moodustajaid, milleks võivad olla sõnavormid, fraasid või osalaused. See tähendab, et rinnastatud [[sõna]]d või [[fraas]]id on seotud näiteks sidesõnaga, täidavad lauses samu ülesandeid ja vastavad samale küsimusele, nt ''Naine istutas peenrale '''porgandeid''' ja '''kaalikaid'''''. ''Laps ostis poest '''kommi''' ja '''nätsu'''. '''Päike tuli pilve tagant välja''' ja '''vihma sadu lõppes.'''''
Rinnastusseost vormistavad peamiselt sidesõnad ja muud sidendina toimivad sõnad, toodud näitelausetes sidesõna ''ja''.
Rinnastuseos ühendab alati samu [[lauseliige|lauseliikmeid]], nt ''Õues on '''lumi''''' ([[Alus (keeleteadus)|alus]]) ja '''''jää''''' (alus), '''''Kohvi keetmine
Rinnastusseoses olevad moodustajad on võrdväärsed. ''<nowiki/>''
24. rida ⟶ 23. rida:
Alistusseost on omakorda kaks liiki:
* [[ühildumine]] ehk kongruents, nt ''magus '''komm''', magusa kommi, magusa'''ks''' komm'''iks''' jne; ''Ühildumine on selline alistus, et põhja(alistaja) grammatiline tähendus ja/või grammatiline vorm määrab laiendi(alistuja) sama tüüpi grammatilise vormi. Nad ühilduvad ka käändes ja arvus
* sõltumine ehk [[rektsioon]], nt ''kirjutas '''luuletust''', luges '''ajalehte''', tahab '''minna'''''. Sõltumine on alistus, mille korral põhja (alistaja) leksikaalne tähendus ja kuju(vahel ka grammatiline tähendus) määrab laiendi grammatilise tähenduse või see, missugune kaassõna käändsõnaga seostub, nt ''heitis diivani'''le''',''' '''''aga ''tõusis diivani'''lt''''', ''tahab maga'''da''''', aga ''hakkab sõit'''ma'''''.
'''<nowiki/>'''▼
▲'''<nowiki/>'''
''<nowiki/>''
[[Kategooria:Süntaks]]
|