Hommikteater: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{vikinda}}
*'''Hommikteater''' sai alguse rühmast asjaarmastajatest, kes tahtsid teatrile '''uut ühiskondlikku funktsiooni ja ekspressionistlikku teatrikeelt'''.
*Eellooks olid Kevendi näitemängukursused 1918ndal, mille trupp otsustaski luua uue teatri. *Juhiks, lavastajaks ja ideoloogiks sai '''August''' '''(Aggio) Bachmann'''. *Trupiga liitusid M. Laarman, J. Rummo, N. Andresen, Estoniast H. Gleser jt. *Loominguprotsess oli kollektiivne ja kõrvalistele anonüümne (kaval ei esitatud näitlejate nimesid). *'''Uued teatraalsed väljendusvahendid ja proovid olid tähtsamad kui lõpptulemus'''. *Kui Bachmann 1923 suvel suri, püüdis ta tööd jätkata Gleser. *Hoolimata pingutustest, suleti teater 4 p3 põhjusel: poliitiline surve, majanduslik kitsikus ja stuudiotööle pühendunud juhi puudumine. '''''Igavene inimene''''' (1921), A. Brust. Peaosas Bachmann. Hommikteatri jaoks oli oluline näidendi kompromissitu humanismiidee ja patsifism. Kandvaks kujundiks sai kõnekoori muusikaline partituur, mida toetas massistseenide plastiline liikumiskava. Iga roll algas kõnest, mille rütmikale oli allutatud liikumine. Bachmanni kavandite järgi tehti abstraktsed must-valged kostüümid, mis rikkusid traditsioone. Saalis oli tavalisest väikekodanlikust seltskonnast erinev publik.
| |||