Letsitiin: erinevus redaktsioonide vahel

Sõna „letsitiin“ on pärit Kreeka keelest, tähendades munakollast<ref name=":0">http://www.holistilinekliinik.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=156&Itemid=107&lang=et</ref>. Letsitiin avastati esmakordselt [[1850]]. aastal Prantsuse teadlase [[Maurice Gobley]] poolt, kes eraldas selle munakollasest<ref name=":0" />. Aastaid kasutatigi letsitiini allikana munakollast. Eelmise sajandi kolmekümnendate keskel leiti letsitiini [[sojauba|sojaubades]]<ref name=":1">http://www.ohtuleht.ee/196453 Kaire Kenk, Letsitiin – kõige tähtsam «ajuvitamiin», Õhtuleht, 26.04.2006</ref>. ▼

Letsitiin sarnaneb oma ehituselt [[rasvad|rasvadega]] ning kujutab endast olulist [[rakumembraan|rakumembraanide]] koostisosa<ref name=":1" />. Ta aitab moodustada terviklikku membraani ja kergendab vedelike liikumist rakusiseselt ja –väliselt. Letsitiin on tähtis [[närvirakud|närvirakkude]] toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse<ref name=":1" />. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset [[Kolesterool|kolesteroolitaset]], parandab [[nahk|naha]] üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist<ref name=":1" />. Letsitiin on samuti peakomponent [[ajukelme|ajukelmes]], varustab lihaseid ja närvikudesid hapnikuga. Letsitiin aitab hoida [[maks|maksa]] tervena, ennetades rasvade ladestumist maksas ja ta osaleb ka detoksikatsiooniprotsessis, taastades ühtlasi maksa funktsioone<ref name=":0" />. Letsitiin on suureks abiks [[ateroskeloos|ateroskeloosi]] ennetamisel. Ta aitab ka ennetada [[sapikivid|sapikivide]] moodustumist.▼