Vikipeedia

Jaan Soots: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Valikulised grammatikaparandused.
P Sõjaminister > sõjaminister
29. rida:
9. augustist 1904 arvatud 7. Samogitia (Žemaitija) grenaderipolku, kust komandeeriti 17. jaanuaril 1905 Mukdeni ohvitseride reservi.
 
14. aprillil 1905 arvati 98. Jurjevi jalaväepolku [25. aprillil kustutati 7. Samogitia (Žemaitija) grenaderipolgu nimekirjast]. Viibis lahingutegevuses Mandžuurias ja 23. novembril 1905 annetatianti talle Püha Stanislavi III järgu orden.
 
26. märtsil 1906 lõpetas teenistuse Mandžuurias ja arvati 9. mail 1906 tagasi 7. Samogitia (Žemaitija) grenaderipolgu nimekirja.
38. rida:
1913. aasta kevadest teenis Kaasani sõjaväeringkonnas ringkonna staabis, sealhulgas 16. jalaväekorpuse staabis, 186. Aslandusi jalaväepolgu 4. roodu ülemana, ning uuesti 16. jalaväekorpuse staabis, kus sai 28. juulil 1914. nooremadjudandiks.
 
19. jaanuaril 1915 „Ülesnäidatud vapruse eest sakslaste ja austerlaste vastu” annetatudanti talle „Mõõgad ja Lint” Püha Anna III järgu juurde. Sama aasta 2. veebruaril ülendatudülendati kapteniks ja arvati Kindralstaabikindralstaabi nimekirja.
 
28. veebruaril 1915 annetatudsai ta „Tubliduse eest võitluses austerlaste vastu” Püha Stanislavi II järgu ordenordeni „mõõkadega” ja juba 15. märtsil lisati eelmisele Püha Stanislavi III järgu ordenile „tubliduse eest austerlaste vastu võitluses” „Mõõgad ja Lint”.
 
20. juulil 1915 komandeeriti vanemadjutandiks (küll kohusetäitjana) 41. jalaväediiviisi staapi. Sama aasta 15. novembrist kuni 22. novembrini komandeeriti ta 7. armee kindral-kortermeistri korraldusel salaülesande täitmiseks Sevastoopolisse Musta mere laevastiku lipukapteni käsutusse. Toimetas allveelaevaga vaatlusi Bulgaaria rannikul dessandiks sobiva koha leidmiseks.
46. rida:
21. detsembril 1915 komandeeriti 12. ratsaväediviisi staapi vanemadjutandiks, komandeering lõppes 1. märtsil 1916.
 
8. veebruaril 1916 annetatianti talle „Vahvuse eest” Püha Vladimiri IV järgu orden „Mõõkade ja Lindiga” (kavaleriks kinnitatud 27. novembril 1916). Sama aasta 17. aprillil määrati Saraatovi jalaväebrigaadi staapi vanemadjutandiks, sama aasta 22. mail arvati brigaadi staabiülema kohusetäitjaks .
30. mail 1916 määrati 3. Amuuri-äärse jalaväediviisi staabi vanemadjutandiks. Pärast Brussilovi pealetungi 15. augustil 1916 ülendati kindralstaabi alampolkovnikuks (kinnitus 1. detsembril samal aastal).
 
56. rida:
12. juunil (25.06) 1917 komandeeriti Soots Ülemjuhataja (sel hetkel kindral Brussilov) Peastaapi (Stavka) nn. „Ohvitseride ühisuse peakomiteesse”, mis asus Mogiljovis. 19. septembril (2.10) 1917 viidi Soots nimeliselt üle Edelarinde staabi nimekirja, kuid sisuliselt jäi ta Peastaabi käsutusse.
 
1917. aasta sügisest osales aktiivselt 1. Eesti Diivisi loomisel, oli alates 2. detsembrist 1917 (15.12) selle staabiülem ja kuni Johan Laidoneri saabumiseni ka diivisiülema kohusetäitja. {{kas|3. aprillil 1918.aastal (16.04)}} omistatudanti talle põrandaaluse Eesti valitsuse poolt polkovniku auaste.
 
11. novembrist 1918 nimetatudnimetati Sõjaministrita sõjaministri ajutiseks asetäitjaks (ei jõudnud sellesse ametisse arvatavasti seoses haigusega).
 
24. detsembrist 1918 nimetatudnimetati ta Operatiivstaabioperatiivstaabi ülemaks. Seoses sõjavägede kõrgema juhtimise reorganiseerimisega nimetatud 24. jaanuaril 1919 uue struktuuri – Ülemjuhatjaülemjuhatja Staapstaabi – ülemaks. 17. septembril 1919 omistatudsai kindralmajori aukraadauastme.
 
15. oktoobril 1919 määratud sõjaministri päevakäsuga (nr. 65 §1-1919) Sõjanõukogu liikmeks.
 
6. novembril 1919 määratud Vabadussõja mälestusmärkide kavade läbivaatamise ja auhinna määramise komisjoni liikmeks. 6. detsembrist 1919 kuni 3. veebruarini 1920 osales Nõukogude Venemaaga Tartus peetud rahuläbirääkimiste Eesti poolse delegatsiooni töös.
 
23. veebruaril 1920 annetatianti talle Vabadussõjas ülesnäidatudüles näidatud teenete eest Vabaduse Risti I liigi 1. järk. 20. märtsil 1920 vabastatud seoses Ülemjuhataja institutsiooni kaotamisega Ülemjuhataja Staabi ülema kohalt. 27. märtsil 1920 arvatud sõjaväe tegevkooseisust välja ning 4. jaanuaril 1921, seoses [[I Riigikogu]] liikmeks valimisega, loetud reservis olevaks. Osutus valituks viide esimesse Riigikogu koosseisu Põllumeestekogu nimekirjades.
 
Riigikogu 25. jaanuari 1921 otsusel nimetati Jaan Soots sõjaministriks, 2. augusti 1923 astus Riigikogus toimunud hääletuse tulemusena (langes Juhan Kuke juhitud valitsus) sõjaministri kohalt tagasi. 16. detsembril 1924 nimetatud Laidoneri ettepanekul uuesti Riigikogu poolt Eesti Vabariigi sõjaministriks ning püsis sellel ametikohal kuni 4. märtsini 1927 (seoses Jaan Teemanti valitsuse tagasiastumisega). Sõjaministriks oleku esimesse perioodi (aastatel 1921–1923) jäi ka Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuse loomisega tegelemine tagamaks selle käivitumise 1923. aastal.
89. rida:
== Kirjandus ==
* Kindral J. Soots asus linnapea kohale. [[Kaja (ajaleht)|Kaja]], 3. mai 1934, nr 102, lk 3.
* Eesti mitmekülgseim mees. [[Päevaleht]], 11. märts 1940, n.nr 68, lk 5.
* Ajakiri Sõdur 1919, nr 51, lk 1
* Võitleja mitmel rindel. [[Rahvaleht]], 9. märts.1940, no.nr 59.
*J. Pihlak. Mulkide Seltsi esimene vanem kindralmajor Jaan Soots [[Mulkide almanahh]] 2004, nr 14, lk 26–27
* M. Õun. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tammiskilp. Tallinn, 2001, lk108
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Soots"