Erinevus lehekülje "Pärnu kreis" redaktsioonide vahel

Lisatud 19 baiti ,  5 aasta eest
P
välilingid > välislingid
P (välilingid > välislingid)
}}
'''Pärnu kreis''' (saksa keeles ''Pernausche Kreis''; vene keeles ''Перновский уезд'') oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] ja [[Liivimaa kubermang]]u haldusüksus.
[[File:Russian Empire 1745 (Map III in Latin).jpg|pisi|400px|right|[[Riia kubermang]]<nowiki/>u, Pärnu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.<br>''<small>Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины</small>'']]
[[Pilt:Darstellung der neuen auf Keiserl(ichen) Befehl i. J. 1783.jpeg|thumb|right|400px|Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, [[Otto Friedrich von Pistohlkors|O. F. von Pistohlkors]]i kaart [[1783]].]]
 
Kreis ehk maakond piirnes põhjasuunalpõhjas [[Tallinna asehaldurkond|Tallinna asehaldurkonna]]/[[Eestimaa kubermang]]u [[Haapsalu kreis]]i, [[Paldiski kreis]]i/[[Tallinna kreis]]iga, idasuunal idas [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]]/[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]i janing lõunasuunallõunas [[Valga kreis]]i ningja Volmari/[[Võnnu kreis]]iga.
 
==Territoorium==
[[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal 1783–1796 moodustati Pärnu kreisi kirdepoolsetest kihelkondadest Viljandi kreis ja Pärnu kreisist eraldati mitu kihelkonda. 1797. aastal asehalduskorra likvideerimisel kujunenes Pärnu-Viljandi kaksikmaakond<ref>{{cite book |title=Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel |last=Freyherrn Budberg |first=Karl |authorlink=Karl Woldemar von Budberg|coauthors= |year=1840 |publisher=Müllerschen Buchdruckerei |location= Riga |isbn= |pages= 76 |url=http://books.google.com.pk/books?id=YIkyAQAAMAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false#PPA76,M1}}</ref>, mille alad olid jaotatud kaheks sillakohtu piirkonnaks.
 
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors= |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 32 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA32,M1}}</ref>:
*[[Audru kihelkond]] (''Kirchspiel Audern''),
*[[Halliste–Karksi kihelkond|Halliste-Karksi kihelkond]] (''Kirchspiel Hallist und Karkus''),
*[[Mihkli kihelkond]] (''Kirchspiel St. Michaelis''),
*[[Pärnu kihelkond]] ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (''Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth''),
[[Viljandi kreis]] eraldati taas 1888. aastal.
===Sillakohtupiirkonnad===
Pärnu ja [[Viljandi kreis]]i kihelkonnad olid jaotatud [[Sillakohus|sillakohtupiirkondadeks]]<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors= |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 39 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA39,M1}}</ref> (''Pernauer Ordnungsgericht'', ''Fellinsches Ordnungsgericht''):
#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Pärnu, Tõstamaa, Audru, Tori kihelkond;
#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vändra, Mihkli, Pärnu-Jaagupi kihelkond;
#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Saarde, Halliste–KarksiHalliste-Karksi kihelkond;
#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Viljandi kihelkond|Viljandi]], [[Suure-Jaani kihelkond]];
#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond|Pilistvere]], [[Kolga-Jaani kihelkond]];
#sillakohtupiirkond, kihelkonnad: [[Paistu kihelkond|Paistu]], [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu]], [[Helme kihelkond]].
 
==Viited==
{{viited}}
==VälilingidVälislingid==
{{commonskat|Kreis Pernau}}
==Kirjandus==
115 951

muudatust