Redaktsioon: 1. veebruar 2015, kell 19:14 redigeeri Tegel (arutelu \| kaastöö) 730 muudatust P Tühistati kasutaja 89.169.190.81 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2015, kell 17:56 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 095 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[File:001 Kievan Rus' Kyivan Rus' Ukraine map 1220 1240.jpg\|pisi\|Endise Kiievi-Vene ja Ukraina alad enne mongolite invasiooni, 1220–1240]] '''Mongolite invasioon ~~Venemaale~~[[Venemaa]]le''' ehk '''[[Vene]] alade vallutamine''' oli aastatel 1237–1240 [[Mongolite riik\|Mongolite riigi]] ja [[Kuldhord]]i vägede sõjaline [[invasioon]], endise [[Kiievi-Vene]] riigi aladele ning Kiievi-Vene riigi lagunemise järel eraldunud, iseseisvunud ja omavahel rivaalitsevate [[slaavi vürstiriikide loend\|vürstiriikide]] vallutamine ja alistamine. Mongolite vallutuste tulemusel sunniti vallutatud alad maksma andamit mongolitele ning Kuldhordi vasallidena andma vallutatud aladelt [[nekrut]]eid mongolite vägedesse edasistese vallutusretkedele [[Mongolite invasioon Euroopasse\|Euroopasse]]. Venemaa alade vallutamise järel määras [[Kuldhord]]i [[khaan]] 1243. aastast vürstide seast [[suurvürst]]i (1. [[Jaroslav Vsevolodovitš]]), kes [[Kuldhordi khaan]]i [[vasall]]ina, kogus ja vastutas Venemaa vürstiriikidest kogutava andami kogumise ja Kuldhordi saatmise eest. 1237. aasta talvisel vallutussõjakäigul vallutasid mongolid, [[Batu-khaan]]i juhtimisel esimese idapoolseima [[slaavi vürstiriikide loend\|slaavi vürstiriigi]], [[Rjazani vürstiriik\|Rjazan]]i ning [[Kolomna]] ja põhjasuunal 1238. aasta veebruaris [[Vladimir]]i linna. Seejärel 1238. aastal purustasid mongolite väed [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik\|Vladimiri-Suzdali]] [[Vladimiri suurvürst\|suurvürsti]] [[Juri II]] armee [[Siti lahing\|Siti lahingus]] ja vallutas [[Toržok]]i ja [[Tver]]i. Mongolite sõjakäik jätkus märtsikuus läänesuunal [[Novgorodi vabariik]]i, kuid peatati alanud sula tõttu 200 km kaugusel [[Novgorod]]ist. Sõjakäigu järel Põhja-Venemaale, suundusid mongolite Lõuna-Vene aladele, kus vallutasid [[Gluhhov]]i, [[Tšernigiv]]i, [[Perejaslavl]]i ja [[Kiiev]]i (1240), [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik\|Galiitsia-Volõõnia]] mille järel jäid mongolite väed laagrisse. Aastaks 1240 oli mongolite kätte langenud kõik [[Kiievi-Vene]] endised maad, välja arvatud slaavlastega asustatud loodealad: [[Połacki vürstiriik\|Połacki]], [[Turaŭ vürstiriik\|Turaŭ]], [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva vürstiriik]] ja [[Novgorodi vürstiriik]]. [[Kuldhord]]i lagunemise järel saavutas [[Moskva suurvürst]] [[Ivan III]] [[1480]]. aastal ametlikult Moskva sõltumatuse [[Kuldhord]]ist, kui pärast [[Ugral seismine\|Ugral seismist]] loobusid ~~khaani~~[[Krimmi khaaniriik\|Krimmi khaaniriigi]] väed [[Moskva suurvürstiriik\|Moskva suurvürstiriigi]] valdustesse tungimast. ==Vaata ka== [[Mongolite riik]] [[Venemaa ajalugu]], [[Ukraina ajalugu]] [[Ukraina ajalugu]] [[Mongolite invasioon Euroopasse]] [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik#Mongolite invasioon]] [[Poola ajalugu#Mongolite invasioon]] **[[Ungari ajalugu#Mongolite invasioon]] [[Kategooria:Venemaa keskaeg]] [[Kategooria:Ukraina keskaeg]]

Mongolite invasioon Venemaale: erinevus redaktsioonide vahel