Ene Rämmeld: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P etendus > lavastus
Resümee puudub
1. rida:
'''Ene Rämmeld''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1947]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja.
 
Pärast abikaasa [[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]]e Läände jäämist [[1976]]. aasta mais taotles luba asuda mehe juurde [[Prantsusmaa]]le, mis anti alles jaanuaris [[1981]]. Nelja ja poole aastase ooteaja kestel ei võimaldatud Rämmeldile [[Eesti NSV|Eesti]]s enam erialast tööd. [[Prantsusmaa]]l elades esines Rämmeld Eestieesti luulekavadegaluule kavadega [[Euroopa]]s, [[Ameerika]]s ja [[Austraalia]]s, külastades näitlejatöö raames alates 1988. aastast ka Eestit.
 
Aastatel [[1995]]–2012 töötas Rämmeld [[Pompidou kultuurikeskuseskeskus]]es.
 
Alates 2012. aastast on Ene Rämmeld olnud tihedas koostöös [[Viljandi Kultuuriakadeemia]] õppejõu Marge Loigiga, kelle üliõpilastega on koostanud ja esitanud hulgaliselt luulekavasid [[Lõuna-Eesti]] koolides, kultuurimajades ja raamatukogudes.
 
== Loometee ==
 
Ene Rämmeld alustas oma karjääri [[Ugala (teater)|Ugala]] teatri abikoosseisus aastal 1965, kus mängis [[Oskar LutsuLuts]]u "Äripäevas" Aliide rolli.
 
Olulisemate lavarollide hulka nõukogudeaja[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooniaja]] Eestis kuuluvad: nimiosa [[Paul-Eerik Rummo]] "Tuhkatriinumängus" (lavastaja [[Evald Hermaküla]], [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]] [[1969]]) ja naispeaosa telelavastuses "Armastus, armastus" (lavastaja Evald Hermaküla, [[Eesti Televisioon|Eesti TV]] 1969).
 
Eesti filmides on Rämmeld näidelnud Tiinana [[Leida Laius]]e mängufilmis "[[Libahunt (film)|Libahunt]]", Illina Vladimir-Georg Karassev-Orgusaare telemängufilmis "[[Lindpriid (film)|Lindpriid]]" ning Salmena [[Jaan Kolberg]]i filmis "See kadunud tee". Alates [[1983]]. aastast on Rämmeld osalenud ka prantsuse filmides, muuhulgas [[Claude Lelouch]]i filmis "Viva la vie" ja [[Luc Besson]]i filmis "Subway".
 
Taasiseseisvunud [[Eesti]] teatrites on Ene Rämmeld esinenud [[Françoise Sagan]]i näidendis "Kas te armastate Brahmsi?" (lavastaja [[Ülo Vilimaa]], Vanemuine [[1994]]–[[1996]]) ja Jean-Pierre Leonardini näidendis "Ma tulen tagasi, tango" (lavastaja Nathalie Jouin, [[Salong-Teater]] [[1997]]).
 
Prantsusmaal koostas Ene Rämmeld muuhulgas 1983. aastal [[Marie Under]]i mälestuskava, mis kanti ette Théâtre Essaîon de Paris’s. [[2002]]. aasta septembris etendus Pariisi teatris La Guillotine Ene Rämmeldi ja Claude Merlini esituses kakskeelne luulelavastus "Chemin terrestre", mida ajaleht Libération nimetas üheks nädala neljast teatrielamusest. Lavastuse aluseks oli [[Karl Ristikivi]] "Inimese teekond", tõlkijaks Rämmeldi ja Karassev-Orgusaare [[1972]]. aastal sündinud poeg, kelle autorinimi on Tarah Montbélialtz.