Hellenite kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vaher (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Vaher (arutelu | kaastöö)
uh
1. rida:
{{viita}}
{{pooleli}}
'''Hellenistlik kirik''' (ka '''uusplatoonilineuusplatonistlik kirik''', pagana või kreeklaste kirik, ka müsteriumkultus) oli kreeklaste organisatsioon mida kujundati välja tekkiva kristliku kiriku vastu. Hellenistliku kiriku mõistet kasutati 20 sj alguses Rooma impeeriumi usundite uuringutes. <nowiki/>
 
<nowiki> </nowiki>2. sj m.a.j algas aramea-kalda päiksereligiooni ja aramea-iraani Mithra kultuse kokkusulamine süsteemiks, millel oli palju eri nimetusi. Hellenistliku kiriku eelkäijad olid [[uuspütagoorlased]] (esseenide sarnased).
7. rida:
Diocletanus tõstis 259. a. Mithra henoteistlikuks riigijumalaks. Mithra preestrid ei erinenud sisult kristlikest.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, lk 330-331.</ref>
 
<nowiki> </nowiki>Esimene katse oli uus usund ehitada [[Apollonios Tyanast]] isiku imelugude ümber. Edukam oli [[Jamblichos]], kes kujundas [[uusplatonism]]<nowiki/>ist hellenistliku kiriku. [[Platonism]] ja [[uusplatonism]] erinevad oraganiseerumise astme poolest.
 
=== U'''uusplatoonilineusplatonistlik kirik''' ===
3. sajandi alguses kavandas uusplatoonilise kiriku teoloogia, range rituuali ja preestrite astmestuse Plotinose suurim õpilane [[Jamblichos]]. Jamblichose õpilane keiser Julianus pühendas kogu oma elu uusplatoonilise kiriku riigiusundiks põlistamisele. Ta tahtis luua isegi kloostreid. Leidub pealkirju: ''On vaid üks jumal ja Julianus on tema prohvet''. Olnuks vaja veel umbes 10 aastat, et sellest kirikust oleks saanud ajalooline tõsiasi. Kristlus ei võtnud üle rooma riigi ehitust, vaid uusplatoonilise kiriku ehituse.<ref>[[Oswald Spengler]]. ''Õhtumaa allakäik''. II köide. Tartu 2012, lk 269-270.</ref>