Island: erinevus redaktsioonide vahel

Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]," ehk "Islandlaste raamat" (kirjutatud ajavahemikus [[1122]]–[[1134]]) andmetel oli esimene Islandile ümberasuja [[Ingólfur Arnarson|Ingólfr Arnarson]], kes rajas aastal [[874]] talu [[Reykjavík]]i. Enne teda, [[9. sajand]]i keskpaigas olevat saarel käinud teisedki [[Norra]] meresõitjad, kes küll ei üritanud saart asustada (nt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] sinna eksinud [[Naddoddur]], keda peetakse saare avastajaks). Ingólfri ja teiste skandinaavlaste tulles olevat saarelt lahkunud seal varem elanud iiri [[munk|mungad]]. Arheoloogilisi jälgi ei ole skandinaavlaste-eelsest asustusest siiski leitud.

Sisserändajad asustasid maa elamiskõlblikud piirkonnad umbes 60 aastaga. Peamiselt tuldi Islandile Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nad tõid Islandile kaasa oma keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad maad hõivati kiiresti ja nagu praegugi, paiknes asustus peamiselt rannikul, saare lõunaosa tasandikel ja maa teiste osade orgudes. Saare asustamisest räägib "[[Landnámabók]]," ehk "Maa asustamise raamat", milleskus on ära toodudkirjas umbes 430 ümberasuja nimed, samuti nende esiisade ja järeltulijate nimed ning kirjeldatud, millise piirkonna keegi hõivas. "Maa asustamise raamat" on kirjutatud [[12. sajand]]il ja peegeldab tõenäoliselt tolleaegset maaomandi jaotust. Islandilt on leitud üle 300 paganliku [[viikingid|viikingite]] kalme. Paljud neist pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest.

Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust enamusenamik uusasukaid saabus, tegeleti ka Islandil peamiselt [[karjakasvatus]]ega. [[Põllumajandus]] oli vähetähtis. Tegeleti ka [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja müüdi [[vill]]aseid kangaid, jahi[[pistrik]]ke, pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt toodud kaupa. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades väga hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid väga tihedad.

=== Saagad ja "Eddad" ===

[[13. sajand]] oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal kirjutati aga põhiosa [[Islandi saagad]]est. Tuntuim saagažanr on [[islandlaste saagad]], mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]], kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu "[[Noorem Edda]]", Norra kuningate ajaloo "[[Heimskringla]]" ja arvatavasti ka mõne saaga, nt "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". 13. ja [[14. sajand]]i käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab viikingi- ja [[keskaeg|keskajast]] pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste minevikukangelastest.

Islandi meediasüsteemi iseloomustades tuleb meeles pidada, et sealne auditoorium on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. Kaks suuremat rahvuslikku päevalehte on [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastik on tugevalt polariseerunud ning aastaid on hoidnud juhtpositsiooni [[rahvusringhääling]]u kanalid. Aastal 2010 läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt üle [[digitelevisioon]]ile. Enamik islandlasi kasutab aktiivselt [[internet]]ti – [[Islandi statistikaamet|riigi statistikaameti]] 2009. aasta septembri küsitluse andmete põhjal kasutas vähemalt korra 3kolme kuu jooksul internetti 93% islandlasi<ref>[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref>.

* [[Aron Gurevitš]]: "Viikingite retked". Tõlkinud [[Jüri Selirand]]. "[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]" [[1975]]

* [[Mihhail Steblin-Kamenski]]: "Islandi kultuur". Tõlkinud [[Arvo Alas]]. "[[Eesti Raamat]]" [[1973]]