Issaak Levitan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
25. rida:
Issaak Levitani sünnikoht jääb tänapäeval [[Leedu|Leetu]], kuid tollal kuulus see Venemaale ja kandis nime Veržbolovo (leedu keeles Virbalis, saksa keeles Wirballen). Ta pärines haritud, kuid vaesest [[Juudid|juudi]] perest. Tema isa Eljašiv Leib Levitan (venepäraselt Ilja, 1827–1877) oli [[rabi]] poeg, lõpetanud juudi religioosse kooli [[ješiva]] ja end ise täiendanud. Ta töötas [[Kaunas]]es [[saksa keel|saksa]] ja [[prantsuse keel]]e õpetajana ning töötas hiljem [[Prantsusmaa|Prantsuse]] ehitusettevõttes [[raudteesild|raudteesilla]] ehitusel [[tõlk|tõlgina]]. Issaakil olid vanemad õed Teresa ja Mihle (hiljem Emma) ning vanem vend Abel-Leib (hiljem Adolf).
 
[[1870]] kolisid nad [[Moskva]]sse. [[1873]] astus Issaak [[Moskva Maalimaali-, Raidraid- ja Ehituskunstikoolehituskunstikool]]i, kuhu [[1871]] oli astunud ka tema vend. Neid õpetasid [[Vassili Perov]], [[Vassili Polenov]] ja [[Aleksei Savrassov]]. [[1875]] suri nende ema ja isa jäi raskelt haigeks. Ta ei saanud enam tööl käia ja pere langes vaesusse. Isa suri [[1877]]. Ent Issaak Levitanile anti tema ande tõttu [[stipendium]], mis võimaldas tal kooli edasi jääda. Samal aastal olid Levitani tööd esimest korda avalikul näitusel ja ajakirjandusele need meeldisid. 16-aastane kunstnik sai väikese hõbemedali ja 220 [[Vene rubla|rubla]], mis võimaldas tal õppetööd jätkata.
 
[[2. aprill]]il [[1879]] korraldas [[Aleksandr Solovjov]] tsaarile [[Aleksander II]]-le ebaõnnestunud [[atentaat|atentaadi]]. Kuigi Solovjov ei olnud juut, keelas Aleksander II seejärel juutidel elada Venemaa suurimates linnades. Vennad Levitanid pidid elama asuma Moskva linna piiri taha [[Saltõkovka]]sse, mis jääb Moskvast ida poole. Kuid juba samal sügisel sai Issaak kunstihuviliste survel loa Moskvasse tagasi pöörduda. [[1880]] ostis tema maali "Sügispäev" Sokolniki tuntud filantroop ja kunstikoguja [[Pavel Tretjakov]].