Tegusõna pöördelised vormid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Finiitsed lihtvormid: Trükivea parandasin
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
Katrek (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
 
'''Finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' ehk '''pöördeline vorm''' on [[tegusõna]] vorm, mis võib esineda [[lause]]s iseseisvalt [[öeldis]]ena ja milles avalduvad tegusõna [[morfoloogilised kategooriad]]. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena toimida, ntnäiteks nagu ''Mängib.'' või ''Tulen''.
 
==Eesti keel==
14. rida:
* [[kõneviis]]ikategooriast [[kindel kõneviis|kindlat kõneviisi]],
* [[kõneliik|kõneliigikategooriast]] [[jaatav kõne|jaatavat kõnet]].
 
 
=== Finiitsed lihtvormid ===
'''Pöördelised verbivormid''' võivad olla ühesõnalised ehk [[lihtvorm|lihtvormid]], näiteks: ''Ta '''elas''' korteris''.
'''Finiitsetes lihtvormides''' avalduvad [[Pööre (keeleteadus)|pöörde]]-, [[Tegumood|tegumoe]]- ja [[Kõneviis|kõneviisi]]kategooria ning osa [[Aeg (keeleteadus)|ajakategooria]] liikmeid.
 
Sõnavormis on [[tunnus (keeleteadus)|tunnuste]] üldine järjestus selline: [[tüvi (keeleteadus)|tüvi]] + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ''ela/'''t'''/'''i''''' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/'''si'''/'''me''''' (tüvi + aeg + pööre).
27. rida ⟶ 25. rida:
 
=== Finiitsed liitvormid ===
Mitmesõnalisi '''pöördelisi verbivorme''' nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. [[Liitvorm|Liitvormid]] on
* verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad [[Abiverb|abiverbi]] ''olema'' pöördelisest vormist, mis väljendab [[Aeg (keeleteadus)|aega]], [[Kõneviis|kõneviisi]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pööret]], ja põhiverbi [[Mineviku kesksõna|mineviku kesksõnast]], mis väljendab [[Tegumood|tegumoodi]]: nt ''Ta '''on/ oli elanud''' korteris.'' '''''On/ oli elatud''' korteris''. ''Ta '''oleks elanud''' korteris''.
Liitvormid on ka* kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ''ei''; ''ära'', ''ärge'', ''ärgu'', ''ärgem ~ ärme'' ja ''põhiverbist'', nt: ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.'' Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
 
=== Perifrastiline verb ===
Liitvormid on ka kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ~ ärme ja ''põhiverbist'', nt ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.''
 
[[Perifrastiline verb]] on sõnade ühend, mis koosneb finiitverbist ja
Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
* [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitverbist]]
 
* [[Käändsõna|käändsõnast]] või
=== Perifrastiline verb ===
 
* [[Määrsõna|määrsõnast]].
[[Perifrastiline verb|Perifrastiliseks verbiks]] nimetatakse sõnade ühendit, mis koosneb finiitverbist ja [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitverbist]], [[Käändsõna|käändsõnast]] või [[Määrsõna|määrsõnast]]. Lausemalli ei määra ainult finiitverb, vaid ühend tervikuna.
Lausemalli ei määra ainult finiitverb, vaid ühend tervikuna.
Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb|ahel]]-, [[Ühendverb|ühend]]- või [[Väljendverb|väljendverbid]].
*'''[[Ahelverb|Ahelverbi]]''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[Modaalsus|modaalsust]], [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]], kausatiivsust või viisi, nt: ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma. Ma '''lasin''' tal onni ehitada.''
*'''[[Ühendverb|Ühendverbi]]''' tuum on finiitverb, millele lisandub [[määrsõna]], nt: '''''Tee''' uks '''lahti'''. Nad hakkavad nüüd '''ära minema'''. Ma võin sellele ka verega '''alla kirjutada'''. '''Laulsime''' seda laulu '''kaasa'''''
*'''[[Väljendverb|Väljendverbi]]''' tuumaks on käändõna. Koos sellele lisanduva finiitverbiga moodustavad nad tähendusterviku, nt: ''Minu ees ei ole vaja head '''nägu teha'''. Ta '''võttis''' süü '''omaks'''. '''Lase''' parem kohe siit '''jalga'''. Sa ära küll '''araks löö'''!''
'''[[Kaksikverb|Kaksikverbi]]''' moodustab liikumist väljendav verb koos mõne muu finiitverbiga, nt ''Ta '''jookseb toob''' ise poest piima. Ma '''lähen annan''' talle raha. '''Tule tee''' kassile pai. '''Mine ole''' natuke üksi.
''