Erinevus lehekülje "Tegusõna pöördelised vormid" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(→‎Finiitsed lihtvormid: Trükivea parandasin)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}}
 
'''Finiitvorm''' ehk '''finiitne vorm''' ehk '''pöördeline vorm''' on [[tegusõna]] vorm, mis võib esineda [[lause]]s iseseisvalt [[öeldis]]ena ja milles avalduvad tegusõna [[morfoloogilised kategooriad]]. Finiitne verbivorm on lause tuum(sõna) – lause esindaja, millest olenevad lause kui terviku omadused ja mis võib ka üksi lausena toimida, ntnäiteks nagu ''Mängib.'' või ''Tulen''.
 
==Eesti keel==
* [[kõneviis]]ikategooriast [[kindel kõneviis|kindlat kõneviisi]],
* [[kõneliik|kõneliigikategooriast]] [[jaatav kõne|jaatavat kõnet]].
 
 
=== Finiitsed lihtvormid ===
'''Pöördelised verbivormid''' võivad olla ühesõnalised ehk [[lihtvorm|lihtvormid]], näiteks: ''Ta '''elas''' korteris''.
'''Finiitsetes lihtvormides''' avalduvad [[Pööre (keeleteadus)|pöörde]]-, [[Tegumood|tegumoe]]- ja [[Kõneviis|kõneviisi]]kategooria ning osa [[Aeg (keeleteadus)|ajakategooria]] liikmeid.
 
Sõnavormis on [[tunnus (keeleteadus)|tunnuste]] üldine järjestus selline: [[tüvi (keeleteadus)|tüvi]] + tegumood + aeg + kõneviis + pööre. Finiitsed lihtvormid on näiteks ''ela/'''t'''/'''i''''' (tüvi + tegumood + aeg), ''ela/'''si'''/'''me''''' (tüvi + aeg + pööre).
 
=== Finiitsed liitvormid ===
Mitmesõnalisi '''pöördelisi verbivorme''' nimetatakse liit- ehk analüütilisteks vormideks. [[Liitvorm|Liitvormid]] on verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad [[Abiverb|abiverbi]] ''olema'' pöördelisest vormist, mis väljendab [[Aeg (keeleteadus)|aega]], [[Kõneviis|kõneviisi]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pööret]], ja põhiverbi [[Mineviku kesksõna|mineviku kesksõnast]], mis väljendab [[Tegumood|tegumoodi]]: nt ''Ta '''on/ oli elanud''' korteris.'' '''''On/ oli elatud''' korteris''. ''Ta '''oleks elanud''' korteris''.
* verbi täis- ja ennemineviku vormid, mis koosnevad [[Abiverb|abiverbi]] ''olema'' pöördelisest vormist, mis väljendab [[Aeg (keeleteadus)|aega]], [[Kõneviis|kõneviisi]] ja [[Pööre (keeleteadus)|pööret]], ja põhiverbi [[Mineviku kesksõna|mineviku kesksõnast]], mis väljendab [[Tegumood|tegumoodi]]: nt ''Ta '''on/ oli elanud''' korteris.'' '''''On/ oli elatud''' korteris''. ''Ta '''oleks elanud''' korteris''
Liitvormid on ka* kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ''ei''; ''ära'', ''ärge'', ''ärgu'', ''ärgem ~ ärme'' ja ''põhiverbist'', nt: ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.'' Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
 
=== Perifrastiline verb ===
Liitvormid on ka kõik [[eitav kõneliik|eitava kõneliigi]] vormid. Need koosnevad ''eitussõnast'' ei; ära, ärge, ärgu, ärgem ~ ärme ja ''põhiverbist'', nt ''Ta '''ei ela''' korteris''. '''''Ära ela''' korteris.'' ''Ta '''ei ole''' korteris '''elanud'''.''
 
[[Perifrastiline verb]] on sõnade ühend, mis koosneb finiitverbist ja
Eitusvormid koosnevad kahest või kolmest sõnast, olenevalt sellest, kas vastav jaatusvorm on liht- või liitvorm: ''ei elavat, ärge elage, ei elanud; ei olevat elanud, ei olnud elanud, ei ole elatud''.
* [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitverbist]]
 
* [[Käändsõna|käändsõnast]] või
=== Perifrastiline verb ===
 
* [[Määrsõna|määrsõnast]].
[[Perifrastiline verb|Perifrastiliseks verbiks]] nimetatakse sõnade ühendit, mis koosneb finiitverbist ja [[Tegusõna käändelised vormid|infiniitverbist]], [[Käändsõna|käändsõnast]] või [[Määrsõna|määrsõnast]]. Lausemalli ei määra ainult finiitverb, vaid ühend tervikuna.
Lausemalli ei määra ainult finiitverb, vaid ühend tervikuna.
Perifrastilised verbid on lauses [[Ahelverb|ahel]]-, [[Ühendverb|ühend]]- või [[Väljendverb|väljendverbid]].
*'''[[Ahelverb|Ahelverbi]]''' tuum on tegusõna käändeline vorm, millele lisanduv tegusõna pöördeline vorm väljendab situatsiooni [[Modaalsus|modaalsust]], [[Aspekt (keeleteadus)|aspekti]], kausatiivsust või viisi, nt: ''Te '''võite''' minna. Nad '''peavad''' rääkima. Me '''hakkame''' astuma. Ma '''lasin''' tal onni ehitada.''
*'''[[Ühendverb|Ühendverbi]]''' tuum on finiitverb, millele lisandub [[määrsõna]], nt: '''''Tee''' uks '''lahti'''. Nad hakkavad nüüd '''ära minema'''. Ma võin sellele ka verega '''alla kirjutada'''. '''Laulsime''' seda laulu '''kaasa'''''
*'''[[Väljendverb|Väljendverbi]]''' tuumaks on käändõna. Koos sellele lisanduva finiitverbiga moodustavad nad tähendusterviku, nt: ''Minu ees ei ole vaja head '''nägu teha'''. Ta '''võttis''' süü '''omaks'''. '''Lase''' parem kohe siit '''jalga'''. Sa ära küll '''araks löö'''!''
'''[[Kaksikverb|Kaksikverbi]]''' moodustab liikumist väljendav verb koos mõne muu finiitverbiga, nt ''Ta '''jookseb toob''' ise poest piima. Ma '''lähen annan''' talle raha. '''Tule tee''' kassile pai. '''Mine ole''' natuke üksi.
''
729

muudatust