Redaktsioon: 25. detsember 2014, kell 21:46 redigeeri Raamaturott (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 49 369 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. mai 2015, kell 13:10 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 828 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
62. rida: }} '''Hesseni maakrahvkond''' ([[Saksa keel\|saksa]] ''Landgrafschaft Hessen'') oli [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] [[Riigivürst\|vürstkond]]. See eksisteeris üksusena aastatel ~~1264 kuni 1567~~1264–1567, kui see jagati viimase maakrahvi [[Philipp I (Hessen)\|Philipp I]] poegade vahel. == Ajalugu == 68. rida: Varakeskajal moodustas germaani hõimu [[katid\|kattide]] järgi nime saanud [[Hessengau]] territoorium, samuti külgnev [[Lahngau]] Saksa [[Frangimaa hertsogkond\|Frangimaa]] hõimuhertsogkonna põhjaosa. Pärast [[Konradiinid]]est hertsogite hääbumist omandati need [[Reini Frangimaa]] krahvkonnad järk-järgult Tüüringi maakrahvi [[Ludwig I (Tüüringi)\|Ludwig I]] ja tema järglaste poolt. Pärast [[Tüüringi pärilussõda]] maakrahv [[Heinrich Raspe]] surma järel aastal 1247 tagas tema vennatütar, Brabanti hertsoginna [[Sophie Tüüringist\|Sophie]] Hesseni valdused oma alaealisele pojale [[Heinrich I (Hessen)\|Heinrichile]], kellest sai aastal 1246 esimene Hesseni maakrahv ja [[Hesseni dünastia]] asutaja. Ülejäänud Tüüringi maakrahvkond läks [[Wettinid\|Wettinist]] Meißeni markkrahvile [[Heinrich III (Meißen)\|Heinrich III]]-le. Hesseni Heinrich I ülendati aastal 1292 Saksamaa kuninga [[Adolf (Saksa kuningas)\|Adolfi]] poolt [[vürst\|vürstiseisusse]]~~iseisusesse~~. Aastatel ~~1308 kuni 1311~~1308–1311 ja taas aastast 1458 oli maakrahvkond jagatud [[Ülem-Hessen]]iks ja [[Alam-Hessen]]iks kuni taasühendamiseni maakrahv [[Wilhelm II (Hessen)\|Wilhelm II]] ajal aastal 1500. Maakrahvkond tõusis esmatähtsaks Wilhelmi poja, maakrahv [[Philipp I (Hessen)\|Philipp I]] (''Philipp Suuremeelne'') ajal, kes võttis peale 1526. aasta [[Hombergi sinod]]it omaks [[protestantism]]i ning astus seejärel samme protestantlike vürstide ja valitsejate kaitseliidu loomiseks [[Katoliku kirik\|katoliikliku]] keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Philipp I surma aastal 1567 jagati maakrahvkond tema poegade vahel esimesest abielust, mis nõrgestas otsustavalt selle tähtsust, järegmiselt: * [[Hessen-Kasseli maakrahvkond\|Hessen-Kassel]] (aastast 1803 [[Hesseni kuurvürstkond]], aastal 1866 liidendati [[Preisi kuningriik\|Preisimaa]] [[Hessen-Nassau]] provintsi) läks [[Wilhelm IV (Hessen-Kassel)\|Wilhelm IV]]-le; * [[Hessen-Marburg]] (liin hääbus aastal 1604, liidendati Hessen-Kasselisse ja Hessen-Darmstadti) läks [[Ludwig IV (Hessen-Marburg)\|Ludwig IV]]-le; * [[Hessen-Rheinfels]] (liin hääbus aastal 1583, liidendati Hessen-Kasselisse) läks [[Philipp II (Hessen-Rheinfels)\|Philipp II]]-le; * [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond\|Hessen-Darmstadt]] (aastast 1806 [[Hesseni suurhertsogkond]], aastast 1918 [[Hesseni Rahvariik]]) läks [[Georg I (Hessen-Darmstadt)\|Georg I]]. Hesseni territooriume ei taasühendatud kuni [[Suur-Hessen]]i moodustamiseni (kuigi ilma [[Reini Hessen]]ita) [[Saksamaa 1945–1949\|liitlaste poolt okupeeritud Saksamaa]] osana aastal 1945.

Hesseni maakrahvkond: erinevus redaktsioonide vahel