Gustav III: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3 baiti ,  7 aasta eest
P
resümee puudub
Resümee puudub
PResümee puudub
[[Image:Gustav III of Sweden 1.jpg|thumb|Gustav III]]
'''Gustav III''' ([[24. jaanuar]] ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 13. jaanuar) [[1746]] – [[29. märts]] [[1792]]) oli [[Rootsi kuningas]] alates [[1771]]. aastast kuni surmani.
 
Ta oli kuningas [[Adolf Fredrik]]i poeg.
 
Gustav III oli viimane [[Rootsi]] [[monarh]], kes valitses [[absolutism|absolutistlikult]]. Et Gustav oli saanud hea hariduse, viis ta läbiellu reaolulisi [[valgustatud absolutism]]i vaimus reforme, näiteks kaotas piinamise ülekuulamise vahendina ningja edendas haridust.
 
Peatselt pärast troonile tõusmist likvideeris ta [[1772]]. aastal seni kuningavõimule suurt mõju avaldanud aadlirühmitused, nii-nimetatudnn [[Kübaratepartei]] ja [[Mütsidepartei]].
 
Gustavi peamiseks eesmärgiks oli aga Rootsi kunagise hiilguse taastamine. Selleks alustas ta [[1788]]. aastal sõda Venemaaga, et oma kunagisi LäänemereprovintseLäänemere-provintse ([[Eestimaa]]d ja [[Liivimaa]]d) tagasi võita. Kuid sõda ei läinud kuigi hästi, Vene armee oli sõjaks küllaltki hästi valmis ning lisaks tekkis Rootsi aadlike seas Vene-sõbralik [[Anjala Liit]]. Nii pidi Gustav sõja [[1790]]. aastal piirimuutusteta [[Värälä rahu]]ga lõpetama.
 
JärgnevaltSeejärel sõlmisid Gustav ja [[Katariina II]] revolutsioonilise [[Prantsusmaa]] vastase liidu ning plaanisidkavandasid sellele rannikule Vene-Rootsi ühisdessanti selle rannikule. EttevalmistustegaEttevalmistusi alustati [[1791]]. aasta lõpul.
 
[[16. märts]]il [[1792]]. aastal haavas Gustavittoimunud maskiballi ajal haavas Gustavit aadliopositsiooni liige [[Jacob Johan Anckarström]]. Esialgu ei tundunud haav kuigi tõsine, ent peagi tekkis [[veremürgitus]], millesse kuningas 29. märtsil suri.
{{commonskat|Gustav III of Sweden}}
{{algus}}
139 337

muudatust