Jefferson Davis: erinevus redaktsioonide vahel

[[26. veebruar]]il [[1845]] abiellus Jefferson Davis [[Varina Howell|Varina Anne Howelliga]]. Sama aasta novembris valiti Davis [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] esindajana [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Esindajatekotta, kus ta teenis [[1846]]. aasta juunikuunijuunini. Sel ajal puhkenud [[USA–Mehhiko sõda|USA–Mehhiko sõja]] tõttu loobus ta oma kohast Kongressis ja suundus Mississippi vabatahtlike üksuse juhina rindele. Ta paistis silma lahingutes [[Monterey]] ja [[Buena Vista]] all.

Aastal [[1852]] osales Jeff Davis Mississippi kubernerivalimistel, kuid sai lüüa. Et kandideerimiseks pidi ta loobuma ka oma kohast Senatissenatis, siistõmbus ta pärast valimiskaotust tõmbus ta uuesti tagasi oma istandusse. See poliitilise passiivsuse periood ei kestnud aga kaua, sest juba [[1853]] kutsus president [[Franklin Pierce]] Davise oma valitsusse sõjaministriks. Davise ametiaja kestel seati sisse alternatiivne tsiviilteenistus ja alternatiivse väeliigina kerge jalavägi. Davise ministeerium algatas liikumise [[Panama kanal]]i rajamiseks ja määras kindlaks asukoha, kuhu kanalit viiskümmend aastat hiljem reaalselt ehitama hakati. West Pointi sõjaväeakadeemias viis ta sisse humanitaarainete programmi.

Davised pöördusid [[Washington]]ist tagasi oma istandusse Brierfieldis, kus Davisele omistatianti Mississippi valitsuse poolt [[kindralmajor]]i auaste ja ta nimetati Mississippi vabatahtlike väeüksuste ülemjuhatajaks. Valmistades oma vabatahtlikke ette sõjaks, ei saanud ta osaleda [[Alabama]]s [[Montgomery]] linnas aset leidnud kongressil, kus delegaadid valisid Davise ühehäälselt äsja asutatud [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i presidendiks. Temani jõudsid teated valimistulemustest [[10. veebruar]]il ja kuigi ta ei soovinud uut ametit vastu võtta, hakkas ta tegema ettevalmistusi Konföderatsiooni tollasesse pealinna Montgomerysse reisimiseks.

Aprillis 1865, kui kindral Granti väed lähenesid [[Richmond]]ile [[Virginia]]s, põgenes ta Danville'i. Hiljem, 10. mail, vahistati Davis perekonnaga [[Georgia]] osariigis Irwinville'sis ja viidi Virginiasse Fort Monroesse. Seal hoiti Davist kolm päeva ahelates. Ta vabastati kahe aasta pärast 100 000-dollarise kautsjoni vastu, mille maksid nii lõuna- kui ka põhjaosariikide prominentsed kodanikud. Kuid Davis kaotas eluks ajaks USA kodakondsuse, mille taastas alles president [[Jimmy Carter]] 1978. aastal.