Kaliningrad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
29. rida:
Linn kandis aastani 1946 nime '''Königsberg'''.
Enne [[1255]]. aastat kandis linn [[preisi keel|preisikeelset]] nime '''Twangste'''. Aastatel [[1457]]
==Linna kujunemine ja areng==
[[Pilt:KönigsbergWappen.jpg|pisi|Königsbergi ajalooline vapp]]
[[Pilt:Sobor seichas.jpg|pisi|Königsbergi katedraal 14. sajandist]]
"Kuningamäe" ehk saksakeelse nimega Königsbergi ([[ladina keel]]es ''Regiomontum'', hiljem ''Regiomonti'') asutas [[1255]]. aastal linnusena [[Böömimaa]] kuningas [[
[[1260]]. aastal piirasid [[preisi]] hõimud lossi kuid seda hõivata ei õnnestunud. Edutuid katseid tehti ka aastatel [[1263]] ja [[1273]]. Järgnevail aastail hakkasid vallutatud maadele saabuma saksa kolonistid kes järjepidevalt segunesid kohaliku preisi elanikkonnaga, mille tulemusel viimased minetasid oma keele ja kultuuri ning assimileerusid täielikult. 16. sajandil moodustasid preislased ja leedulased vaid ligi viiendiku Königsbergi elanikkonnast.
42. rida:
Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] 1454–1466 kuulutas [[Teutooni Ordu]] ennast [[vasall]]iks ja tõi oma pealinna [[Marienburg]]ist Königsbergi. Aastal [[1525]] muutis Teutooni Ordu suurmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] teokraatliku riigi ilmalikuks [[Preisi hertsogiriik|Preisi hertsogiriigiks]] (1525–1618), mille hertsogiks ta ise jäi. Königsberg sai selle riigi pealinnaks.
Aastal [[1523]] asutas Hans Weinreich koostöös hertsog [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]iga esimese trükikoja Königsbergis, kus [[1524]]. aastal trükiti esimene raamat. Majandusliku baasi sellele lõid hertsogkonna, kiriku, linnavalitsuse ja ülikooli tellimused. [[Königsbergi ülikool]] asutati [[1544]]. aastal ning oli tollal teine evangeelne ülikool Euroopas, kus õpetati ka astronoomiat. 16. sajandil kujunes linn leedu kultuuri oluliseks keskuseks, seal ilmus esimene leedukeelne raamat, seal elasid tuntud leedu kultuuriinimesed. [[1660]]. aasta paiku hakkas ilmuma Königsbergi esimene ajaleht.
Esimene [[Preisi Kuningriik|Preisi kuningas]] [[Friedrich I (Preisimaa)|Friedrich I]] krooniti [[1701]]. aastal [[Königsbergi loss]]is.
48. rida:
Kuni [[1721]]. aastani kandis Königsbergi nime tegelikult vaid loss. "Kolmiklinna" osadel Altstadtil, Kreiphofil ja Lübenichtil oli oma raad, ''bürgermeister'' ja kohus kuni [[1724]]. aastani, mil ühendati kolm linna Königsbergi linnaks. Nende linnade elanikud olid ühisnime kasutanud juba palju varem.
Üheks silmapaistvamaks linnaelanikuks võib pidada [[Immanuel Kant]]i, tänu kellele
[[Berliin]]i kõrval oli Königsberg tollal suuruselt teine linn [[Saksamaa]]l. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] ajal hõivasid linna vene väed ning see oli nende valduses aastatel [[1758]]
[[1764]], [[1769]] ja [[1775]] laastasid linna tulekahjud.
60. rida:
Terve 19. sajandi jooksul toimus kaitserajatiste kaasajastamine. Ehitati hulk [[bastion]]e ja [[vallikraav]]e millest suurem osa on säilinud tänapäevani. [[Arhitektuurimälestis]]tena pakuvad huvi [[neogootika|neogootilised]] linnaväravad.
Linn kasvas jõudsalt. Aastal [[1782]] oli Königsbergis 31 368, [[1888]]
[[1857]]. aastal avati ühenduse pidamiseks Berliiniga ''Idaraudtee'' (saksa: ''Preusischer Ostbahn'')
[[1876]]. aastal asutatud Königsbergi ooperiteater (saksa: Das Operhaus) paistis silma oma [[avangard]]susega esitades aastatel [[1928]]
[[Saksa Riik|Saksa Riigiga]] ühinemine [[1871]]. aastal kutsus esile majandustõusu. Linn kaasajastus, tänavad ja kõnniteed olid sillutatud. Rajati parke ja puiesteid. Linna kasvades tekkis vajadus ühiskondliku transpordi korraldamise vastu. [[1881]]. aastal avati seal esimene „konka“ (hobutramm) ning [[1895]]. aastal ka elektritramm.
Pärast [[Versaille rahu]] oli Königsberg eraldatud [[Saksa Riik|Saksa Riigist]] [[Poola koridor]]i näol.
[[1919]]. aastal avati Königsbergis Devau lennujaam – esimene Saksamaal ja üks esimesi Euroopas ning maailmas üldse. [[1922]] avati lennuliin Königsberg-[[Riia]]–[[Moskva]].
[[Pilt:Gelände der Deutschen Ostmesse mit dem Haupteingang.jpg|pisi|Saksa Idamesside pidamise hoonestik Königsbergis]]
20. sajandil laienes linn märkimisväärselt, ulatudes väljapoole oma endisi kaitserajatisi. [[1929]]. aastal ehitati uus raudtee peavaksal, palju stiilseid (juugend- ja bauhausstiilseid) büroo- ja eluhooneid ning linnaasumeid. Linna ilme muutmiseks andsid suure panuse kohalikud arhitektid Hans Hopp ja Friedrich Heitmann. Suurt tähelepanu osutati mälestusmärkide ja skulptuuri väikevormide rajamisele, mille loomisele kaasati [[Königsbergi Kunstiakadeemia]] õppejõude ja lõpetanuid. Lossi ümbruses viidi läbi arheoloogilisi uuringuid ja rekonstrueerimisi.
[[Pilt:Калининградская Синагога.jpg|thumb|Aastatel 1894–1896 ehitatud ning rahvussotsialistide ajal lammutatud Uus Sünagoog]]
Aastatel [[1920]]
Suurüritustest olid märkimisväärsed Kanti 200. sünniaastapäeva tähistamised [[1924]]. aastal, tollase masuga seotud talurahvademonstratsioonid [[1929]], saksa tudengipäevad [[1932]] ja Bach-Fest oktoobris [[1936]].
94. rida:
* Kui enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] oli Königsberg platsdarm (sõjaline tugipunkt), "tasakaalustamaks [[Poola]] agressiivseid kavatsusi", siis Kaliningrad on praegu platsdarm, "tasakaalustamaks [[NATO]] agressiivseid kavatsusi".
<gallery>
File:Königsbergi katedraal.jpg| [[Königsberg]]i katedraal.Renoveeriti sõjapurustustest
File:The city center of Kaliningrad.jpg| Kaliningradi linna keskus [[Pregolja]] jõe kallastel
| |||