Kolmekümneaastane sõda: erinevus redaktsioonide vahel

[[1619]]. aastal suri [[Saksa-Rooma keiser]] ja Austria valitseja [[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthias]] lastetuna, ent ta oli valinud pärijaks oma nõo [[Steiermark|Steiermarg]]i [[SteiermarkiSteiermargi hertsog|hertsog]]i Ferdinandi, kes sai [[Böömimaa]] kuningaks ja keisriks [[Ferdinand II (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand II]] nime all. Ferdinand oli vaga katoliiklane, kes oli saanud hariduse [[jesuiidid|jesuiitide]] juures, ning ta tahtis kõigis oma valdustes läbi viia vastureformatsiooni, mistõttu ta oli Böömimaal, kus olid enamuses protestandid (luterlased, kalvinistid ja [[utrakvistid]] ehk mõõdukad [[hussiidid]]), ebapopulaarne. Ferdinand püüdis kindlustada Böömimaa kuninga kohta juba enne Matthiase surma, ent kui tema saadikud 1618. aastal Praha linnusesse saabusid, siis viskasid Böömimaa kalvinistid nad lossi akendest välja (saadikud jäid ellu, sest maandusid sõnnikuhunnikusse). See sündmus ([[Teine Praha defenestratsioon]]) oli alguseks Böömimaa ülestõusule ning seda loetakse ka Kolmekümneaastase sõja alguseks. Kolmekümneaastane sõda jagatakse neljaks perioodiks: Böömi-Pfalzi periood ([[1618]]–[[1623]], Taani periood ([[1625]]–[[1629]]), Rootsi periood ([[1630]]–[[1635]]) ja Prantsuse-Rootsi periood ([[1635]]–[[1648]]).