Loogilised uurimused: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
+fr Märgis: Intervikilink |
|||
75. rida:
Kui me näiteks sisetajumusi läbi elame ja olemasolevateks tunnistame, siis on meil teadmine, kuid kaugeltki mitte teadus. Tarvis on süstemaatilist seostatust teoreetilises mõttes, ja selles kätkeb teadmise põhjendus ning asjakohane seostatus ja kord põhjenduste järgnevuses. Teaduse olemusse kuulub põhjenduste süstemaatiline ühtsus [[teooria]]tes. Teaduse otstarve on pakkuda meie kõrgeimatele teoreetilistele eesmärkidele võimalikult täielikult vastavas ulatuses ja vormis teadmist. Süstemaatiline vorm tundub meile teadmise idee puhtaima kehastusena, ja selle poole me ka püüdleme. Selle süstemaatilisuse me leiame eest asjadest endist. Tõe vallas valitseb seaduspärasuse ühtsus, mida tõe uurimine ja esitamine peegeldab ning millele toetudes ta tõe vallas edasi tungib.
Evidents ei tule enamasti iseenesest, vaid nõuab meetodi rakendamist, mis omakorda tugineb põhjendustele. See teeb võimalikuks ja vajalikuks teaduse ning ühtlasi teadusfilosoofia – loogika. Meetodi rakendamine kätkeb kunstlikke abivahendeid, millega tunnetatakse neid tõdesid ja tõenäosusi, mis muidu jääksid varjule. Juba evidentset kasutatakse hoovana, et jõuda kaudselt ligipääsetavate tõdedeni. Küllap siis on tarvis võrrelda neid metoodilisi abivahendeid, mis on akumuleerunud paljude põlvkondade taipamised ja kogemused. Selle põhjal saab seada meetodite üldised
====§ 7. Jätk. Põhjenduste kolm kõige tähtsamat eripära====
| |||