Redaktsioon: 20. aprill 2015, kell 17:13 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 553 muudatust P Erfurti > Erfurdi Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. aprill 2015, kell 11:22 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 553 muudatust P Steiermarki > Steiermargi (omastastav) Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: ==Olukord ajas ja ruumis== Aastatel 1806–1815 organiseeris [[Napoleon I]] Saksa riigid [[Reini Liit]]u, kuid see lagunes pärast tema lüüasaamisi aastatel ~~1812 kuni 1815~~1812–1815. Saksa Liidul olid jämedalt samad piirid kui keisririigil [[Prantsuse revolutsioon]]i ajal (praeguse Belgia võrra vähem). Liikmesriigid, mille arv oli rohkem kui 300-lt [[Püha Rooma riik\|Pühas Rooma riigis]] vähenenud 39-ni (vaata [[Kleinstaaterei]]), tunnistati täielikult suveräänseteks. Liikmed lubasid üksteisele vastastikku kaitset ja säilitasid ühiselt kindlused [[Mainz]]is, [[Luksemburg]]is, [[Rastatt]]is, [[Ulm]]is ja [[Landau]]s. Riigipäev Austria eesistumisel kogunes [[Frankfurt]]i ([[Habsburgid]]e keiser ning Ühendkuningriigi ja [[Hannover]]i kuningas olid esindatud 'saadikutega'). 22. rida: Liit lõpetati aastal 1866 pärast [[Austria-Preisi sõda]] ja selle "järglaseks" sai Preisimaa domineerimisel [[Põhja-Saksa Liit]]. Erinevalt Saksa Liidust oli Põhja-Saksa Liit tegelikult riik. Selle territoorium koosnes Saksa Liidu osast põhja pool [[Main]]i jõge, pluss Preisimaa idapoolsed alad ja [[Schleswig]]i hertsogkond, kuid välja jäid Austria ja Lõuna-Saksa riigid. Preisimaa mõju suurendas [[Prantsuse-Preisi sõda]], mille tulemusena kuulutati 18. jaanuaril 1871 [[Versailles]]'s välja [[Saksa keisririik]], mis ühendas Põhja-Saksa Liiduga Lõuna-Saksa riigid. Kõik endise Saksa Liidu liikmesriigid, ~~väljaarvatud~~v.a Austria, [[Luksemburg]] ja [[Liechtenstein]], said aastal 1871 keisririigi (saksa ''Kaiserreich'') osaks. ==Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju== 58. rida: Täiendavad jõupingutused liidu tugevdamiseks algasid 1834 tolliliidu (saksa ''Zollverein'') loomisega. Aastal 1834 püüdis Preisi režiim ergutada laiemalt kauplemiseeliseid ja industrialismi dekreediga, mis oli loogiline jätk Steini ja Hardenbergi programmile vähem kui kakskümmend aastat varem. Ajaloolased näevad kolme Preisimaa eesmärki: kui poliitilist tööriista Austria mõju lõpetamiseks Saksamaal; kui viisi majanduse edendamiseks; ja kui tugevat Saksamaad võimaliku Prantsuse agressiooni vastu, vähendades samal ajal väiksemate riikide majanduslikku sõltumatust. Tahtmatult tekitasid need reformid ühendamisliikumise ja keskklassi suuremad nõudmised poliitilistele õigustele, kuid hetke mahajäämus ja tugevamate naabrite Preisimaa hirm oli suurem mure. Tolliliit avas ühisturu, lõpetas riikidevahelised tariifid ning standardiseeris liikmesriikide kaalud, mõõdud ja valuutad (~~väljaarvatud~~v.a Austria), luues aluse eel-riigi majandusele. Aastal 1842 ühendas tolliliit enamuse Saksa riike. Järgneva kahekümne aasta jooksul suurenes Saksamaa kõrgahjude toodang neljakordselt. Söe tootmine kasvas samuti kiiresti. Saksa tööstus omakorda (eriti Kruppi perekonna loodud) tutvustas terasrelvi, valuterasest telgi ja padrunisalvega laetavaid püsse, tuues esile saksa relvatehnoloogia eduka kasutamise. Saksamaa turvalisus paranes suuresti, jättes Preisi riigi ja maaomanikest aristokraatia väliste ohtude suhtes kaitstuks. Saksa tootjad valmistasid rohkesti ka tsiviilsektorile. ~~Enam~~Erinevalt varasemast ei katnud Ühendkuningriik enam poolt Saksamaa vajadustest toodetud kaupadele~~, nagu see tegi eelnevalt~~. Siiski, arendades tugevat tööstusbaasi, tugevdas Preisi riik keskklassi ja seega rahvuslikku liikumist. Majanduslik integratsioon, eriti kasvanud rahvuslik iseteadvus Saksa riikide seas, tegi poliitilise ühtsuse palju tõenäolisemaks. Saksamaa hakkas lõpuks eksponeerima kõiki eel-riigi funktsioone. Oluline tegur, mis võimaldas Preisimaa konservatiivsel režiimil märtsieelsel ajastul ellu jääda, oli jämedakoeline liit maaomanikest kõrgklassi juhtiva sektori ning areneva äri- ja tootmishuvide vahel. Marx ja Engels määratlesid oma analüüsis äpardunud 1848. aasta revolutsiooni kohta sellist liitu nii: "äri- ja tööstusklass, mis on liiga nõrk ja sõltuv võimu võtmiseks ja omaette valitsemiseks, ja mis seetõttu viskub maaomanikest aristokraatia ja kuningliku bürokraatia rüppe, vahetades valitsemisõiguse rahategemise õiguse vastu". Isegi kui äri- ja tööstuselement on nõrk, peab see olema piisavalt tugev (või peagi piisavalt tugev), et saada väärt kaasarääkimisõigust, ja Prantsuse revolutsioonist hirmunud küllalt tähelepanelikud Preisimaa junkrud peavad olema piisavalt kohanemisvõimelised. 76. rida: 18. mail avati [[Frankfurti parlament\|Frankfurdi parlamendi]] esimene istung delegaatidega erinevatest Saksa riikidest. See jagunes kohe kaheks, kes pooldasid Väike-Saksamaad ja kes pooldasid Suur-Saksamaad. Esimesed pooldasid keisrikrooni andmist Preisimaale. Teised pooldasid Habsburgide krooni, mis ühendaks Austria valdused ja Tšehhimaa (kuid mitte Ungari) uueks Saksamaaks. Maist detsembrini arutas Assamblee ilusti akadeemilisi teemasid, samas koondusid konservatiivid kiiresti reformijate vastu. Nagu Austrias ja Venemaal, suurendas see keskklassi väide autoritaarsust ja reaktsioonilisi tundeid maaomanikest kõrgklassi seas, kelle majanduslik positsioon kahanes. Nad pöördusid oma võimu hoidmiseks poliitiliste hoobade poole. Kui Preisi armee osutus lojaalseks ja talupojad ei olnud huvitatud, taastas Friedrich Wilhelm oma usalduse. Assamblee andis välja Deklaratsiooni Saksa rahva õigustest, koostati põhiseadus (~~väljaarvatud~~v.a Austria, kes avalikult Assamblee laiali saatis) ning riigi juhtimist pakuti Friedrich Wilhelmile, kes sellest keeldus. Tuhanded keskklassi liberaalid põgenesid välismaale, eriti Ühendriikidesse. Aastal 1849 kavandas Friedrich Wilhelm oma põhiseaduse. See dokument andis kogu võimu kuninga ja kõrgklasside kätte ning kutsus Põhja-Saksa riike liitu ([[Erfurdi unioon]]). Austria ja Venemaa, kes kartsid tugevat, Preisimaa-keskset Saksamaad, survestasid Saksimaad ja Hannoveri loobuma, ja sundisid Preisimaad [[Olmützi leping]]uga liidust loobuma. 88. rida: Üldiselt langes see oma territooriumilt peaaegu kokku [[Prantsuse revolutsioon]]i puhkemisel [[Püha Rooma riik\|Püha Rooma riigist]] järele jäänud osaga, märkimisväärse erandiga Belgia näol. Välja arvatud kaks suurt rivaali, Austria ja Preisimaa, ning Reini vasakkallas (mille Prantsusmaa oli annekteerinud), olid muud liikmesriigid või nende eelkäijad [[Napoleon]]i loodud [[Reini Liit\|Reini Liidus]]. #[[Austria Keisririik]], ~~väljaarvatud~~v.a [[Ungari Kuningriik]], [[Transilvaania Vürstiriik]] ja [[Horvaatia Kuningriik]] (mis kõik said [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhia Ungari kuningriigi osadeks), [[Lombardia-Veneetsia Kuningriik]] (osade kaupa kaotatud Itaaliale 1859–1866), [[Bukovina hertsogkond]], [[Dalmaatsia Kuningriik]] ja [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik]] ##[[Tšehhi kuningriik]] ##[[Austria Ertshertsogkond]] (aastal 1849 jagunes [[Ülem-Austria]]ks ja [[Alam-Austria]]ks) 96. rida: ##[[Kraini hertsogkond]] ##[[Ülem- ja Alam-Sileesia hertsogkond]] ##[[~~Steiermarki~~Steiermargi hertsogkond]] ##[[Austria Littoral]] (koostisosad [[Gorizia ja Gradisca]], [[Istria]] ja [[Trieste]]) ##[[Tirooli krahvkond]] 155. rida: Praegused riigid, mille territoorium oli 1815–1866 osaliselt või täielikult Saksa Liidu piirides: Saksamaa (kõik liidumaad, ~~väljaarvatud~~v.a osa [[Schleswig-Holstein]]ist) Austria (kõik liidumaad, ~~väljaarvatud~~v.a [[Burgenland]]) [[Luksemburg]] (täielikult) [[Liechtenstein]] (täielikult) Madalmaade [[Limburgi provints (Holland)\|Limburgi provints]] (provints ühines liiduga pärast aastat 1839) Tšehhi Vabariik (täielikult) [[Sloveenia]] (~~väljaarvatud~~v.a [[Prekmurje]] ning omavalitsused [[Koper]], [[Izola]] ja [[Piran]]) Poola ([[Lääne-Pomorze vojevoodkond]], [[Lubuszi vojevoodkond]], [[Alam-Sileesia vojevoodkond]], [[Opole vojevoodkond]], osa [[Sileesia vojevoodkond\|Sileesia vojevoodkonnast]]) Belgia (saksakeelsed omavalitsused ja mõned muud alad [[Liège'i provints]]i idaosas); suurem Luksemburgi provints lahkus liidust seoses Belgiaga ühinemisega aastal 1839 Itaalia (autonoomne regioon [[Trentino-Alto Adige]], [[Trieste provints]], enamus [[Gorizia provints]]ist, ~~väljaarvatud~~v.a [[Monfalcone]] enklaav, ning omavalitsused [[Tarvisio]], [[Malborghetto Valbruna]], [[Pontebba]], [[Aquileia]], [[Fiumicello]] ja [[Cervignano]] [[Udine provints]]is) [[Horvaatia]] ([[Pazin]]i ala [[Istra maakond\|Istra maakonnas]] ning rannariba [[Opatija]] ja [[Plomin]] vahel [[Liburnia]] regioonis) Taani kroon oli liige ainult [[Holstein]]i hertsogkonna juhtimise pärast. [[Schleswig]] ühines Preisimaa osana pärast [[Saksa-Taani sõda]] (1864).

Saksa Liit: erinevus redaktsioonide vahel