Josip Jelačić: erinevus redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P (Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes)
PResümee puudub
[[Image:Ivan Zasche, Portret bana Josipa Jelacica.jpg|thumb|Baan Josip Jelačić]]
 
'''Josip Jelačić''' (ka '''Jellačić'''; [[16. oktoober]] [[1801]] [[Novi Sad]] – [[19. mai]] [[1859]] [[Zagreb]]) oli [[horvaadid|horvaadist]] [[Austria]] sõjaväelane ningja riigitegelane, kes on tuntud ühe [[1848. aasta revolutsioon]]i ühe peamise mahasurujana.
 
Jelačić astus Austria sõjaväkke [[1819]]. aastal. Ta teenis impeeriumi erinevateseri osades, näiteks [[Galiitisia]]s ja Türgi piiri juures. Kui puhkes [[1848. aasta revolutsioon]], otsustati tatema kui silmapaistvalt monarhiatruu väejuht teha [[Horvaatia]] [[baan]]iks ([[kuberner]]iks) teha. [[Keiser]] [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]] määras ta uuele positsioonileametikohale [[23. märts]]il [[1848]]. ning JelačićSeepeale asus Jelačić Horvaatias tegema suhteliselt radikaalseid ümberkorraldusi tegema: ta kaotas pärisorjuse ning edendas poliitilise [[illürism]]i ideed (unistus autonoomsest Horvaatia-Slavoonia ehk [[Illüüria]] kuningriigist [[Habsburgid]]e [[monarhia]] koosseisus). Siiski pidi ta tsiviilreformid peagi tagaplaanile jätma, kuna olukord [[Ungari]]s nõudis peagi tema sõjalist sekkumist.
 
Ungari rahvuslased eesotsas [[Lajos Kossuth]]iga unistasid Suur-Ungari riigist, mille koosseisu pidi kuuluma ka Horvaatia. Jelačić ei saanud aga sellega kuidagi leppida, kuna rahvuslikus Ungaris poleks horvaadid saanud ilmselt midagi enamat piiratud autonoomiast. Et Kossuth aga nõudis selgesõnaliselt Horvaatia liitmist Ungariga, ei jäänud Jelačićil muud üle, kui Ungarile sõda kuulutada. Selleks ajaks, 1848. aasta sügiseks, olid Ungari ja keisrikoja suhted juba niivõrd halvad, et Habsburgid otsustasid Jelačićit toetada. Ta sõdis Ungaris vahelduva eduga, ent kui vürst [[Alfred Windischgrätz]]i väed aasta lõpus läänest Ungarisse sisenesid, õnnestus neil kahepealekahe peale enamik Ungarist, kaasa arvatudsh pealinn [[Buda (Budapest)|Buda]] enda kätte saada. Jelačićist sai Austria lõunapoolsete vägede juhataja. Hiljem pidid austerlased Ungarist taanduma, ka Jelačići väed suruti Horvaatiasse, kuni [[Nikolai I]] saadetud abiväed olukorra lahendasid.
 
Pärast revolutsiooni ei kadunud Jelačić, erinevalt Windischgrätzist, avalikust elust, vaid jäi sarnaselt Itaalia vägede komandöri [[Josef Radetzky]]ga riigi teenistusse. Ta aitas keiser [[Franz Joseph I]] siseministril [[Alexander von Bach]]il kehtestada [[absolutism]]i ning teenis sellega hiljem ära rahvuslaste meelepaha. Teatud määral ta oma ideaalid reetis, kuna Bachi tsentraliseeritud süsteemis polnud kohta Illüüria kuningriigile kohta. Ent koostöö eest keskvõimuga sai Jelačić [[1851]]. aastal Bužimi krahvi tiitli ning jäi baaniks kuni oma surmani [[1859]]. aastal.
 
[[Zagreb]]i peatänav on nimetatud Jelačići järgi, samuti on tema portree 20-[[kuna]]sel rahatähel.
144 533

muudatust