Erinevus lehekülje "Araali meri" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 96 baiti ,  5 aasta eest
P
resümee puudub
P (täht koordinaatidest ettepoole, et jääks lehe serva)
P
[[Pliotseen]]i-eelsel perioodil oli Araali mere piirkonnas suurem veekogu, mis oli ühenduses [[Kaspia meri|Kaspia merega]]. Järgnenud [[ajastik]]el toimus veekogude järk-järguline eraldumine.<ref name="Dukhovny"/>
 
Araali mere geoloogiline vanus pole kuigi kõrgesuur – arvestuslikult ligi 140 000 aastat. [[Neogeen]]i [[ajastu]]l moodustusid [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena suurel [[Turaan]]i madalikul kolm nõgu: Horezm, Sarygamyş ja Araal. Sellel perioodil voolas [[Amudarja]] jõgi läbi Karakumi kõrbe Kaspia merre. Umbes 70 000 aastat tagasi pööras jõgi põhja poole ning tungis Horezmi nõkku, kus moodustus suur järv. Aja jooksul täitus järv [[sete]]tega ning selle asemelasemele moodustus jõeharudega [[tasandik]]. Hilis[[pleistotseen]]is (10 000 – 12 000 aastat tagasi) pöördus Amudarja läände ja jõudis [[Sarygamyşi nõgu|Sarygamyşi nõkku]], muutes selle [[Sarygamyşi järv|järveks]]. Ligi 4000 aastat tagasi pöördus Amudarja põhja ja jõudis Araali nõkku, kuhu samal ajal voolas ka [[Sõrdarja]] jõgi. Kahe [[Kesk-Aasia]] suurima jõe vete ühinemisel moodustus suur Araali järv, mis piirnes läänes Üstirti platooga, lõunas [[Karakum (Türkmenistan)|Karakumi]] ja [[Kõzõlkum]]i kõrbega, idas [[Betbakdala]] kõrbe ja [[Karatau (Tian Shan)|Karatau]] mäestikuga ning põhjas [[Ülken Borsõk]]i ja [[Araali Karakum]]i kõrbega.<ref name="kungrad"/>
 
=== Veetaseme kõikumine ===
 
== Järve olukord 20. sajandi keskel ==
Järve veetase püsis küllaltki stabiilsena (keskmine kõrgus üle maailmamere pinna oli 53 m) XX sajandi 60. aastateni.<ref name="disaster"/> Järvevee läbipaistvus oli kuni 25 m ningja keskmine soolsus 9–10‰.<ref name="kungrad"/>
 
Enne järve kuivamise algust ja soolsuse suurenemist oli Araali meres [[riimvesi]]. Järv polnud kuigi sügav (keskmine sügavus 16 m<ref name="Dukhovny"/>) ning selle põhjas oli rikkalikult [[muda]] ja [[orgaaniline aine|orgaanilist ainet]]. Pea kogu rannikupiirkond oli kaetud rohke taimestikuga, näiteks Sõrdarja ja Amudarja mitmekesised ja suured [[ökosüsteem]]id olid omavahel ühendatud liigirikaste [[märgala]]dega. Araali mere ökosüsteem oli üsna produktiivne, kuigi [[plankton]]i ja [[zoobentos]]e taksonoomiline mitmekesisus polnud kuigi suur. Araali meri oli asustatud [[Magevesi|magevee]] [[Mageveekalad|kalafaunaga]], kes oli kohastunud eluks [[riimvesi|riimvees]] ning käis kudemas mageveelistes jõgedes.<ref name="ecoregion"/>
Põhjarannik oli kohati kõrgem, kohati tasane, [[rannajoon]] oli hästi liigendunud. Idarannik oli liivane, üsna tasane ning paljude väikeste [[saar]]te ja [[laht]]edega. Lõunaranniku moodustas suures ulatuses Amudarja jõe delta. Lääneranniku kallas on tänu Üstirti platoole kõrge (180–200 m) ja üsna vähe liigendunud.<ref name="kungrad"/>
 
1960. aastal oli järves ligi 1100 sellist saart, mille pindala ületas ühe [[hektar]]i. 12 saart olid teistestTeistest olulisemalt suuremad ningolid nende12 hulka kuulusidsaart, näitekssh [[Barsakelmes]], [[Kökaral]], Lazarev, [[Vozroždenije poolsaar|Vozroždenije]]. Seoses järve kuivamisega olid 21. sajandi alguseks peaaegu kõik saared mandriga kokku kasvanud.<ref name="kungrad"/>
 
== Kalafauna ==
Sissetoodud võõrliikide hulka kuulusid näiteks [[Läänemeri|Läänemerest]] sissetoodud [[räim]] (1954–1959); [[Hiina]]st toodud [[pakslaup]], [[jämepea]] ja [[valgeamuur]] (1960–1961); [[Aasovi meri|Aasovi merest]] [[lest]] (1979–1987); [[Kaspia meri|Kaspia merest]] ''Liza auratus'' ja ''Liza saliens'' (1954–1956).<ref name="Jiaguo"/>
 
Teine kriis saabus aastatel 1971–1976, kui vee soolsus tõusis kõrgemale tasemest 12–14‰, mille tõttu hakkasid pärismaised kalaliigid järvest kaduma. Kolmas kriis saabus aastatel 1986–1989, kui järv jagunes kaheks ningja soolsus tõusis tasemeni 23–25‰. Selleks ajaks olid pärismaised kalaliigid järvest välja surnud või jõgedesse lahkunud. 1980. aastate lõpuks elas Araali meres kaladest 7 [[võõrliik]]i, 10 [[zooplankton]]i liiki ja 11 [[bentos]]e liiki.<ref name="ecoregion"/>
 
Tänapäeval ei ela liigsuure soolsuse tõttu Suur-Araalis ühtegi kalaliiki. Väike-Araali ökosüsteem on hakanud pärast tammi valmimist vähehaaval taastuma ning soolasest järvest pagenud kalad on hakanud Sõrdarjast tagasi tulema.<ref name="nationalgeographic"/> 2007. aastal registreeriti Väike-Araalis järgmised kalaliigid: [[räim]], [[lest]], ''Atherina boyeri caspia'', ''Knipowitschia caucasicus'', [[jõemudil]] (''Neogobius fluviatilis''), [[ümarmudil]], ''Neogobius syrman'', ''Neogobius kessleri'', ''Pungitius platygaster'', ''Proterorchinus marmoratus'', [[valgeamuur]], ja [[koha]].<ref name="Jiaguo"/>
 
== Kliima ==
Järve põhjaosas valitseb [[mandriline paraskliima]], lõunaosas aga [[lähistroopiline mandriline kliima]]. [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] on 33...3633–36 °C.<ref name="kungrad"/> Suvi saabub, kui [[õhutemperatuur]] kerkib päeval üle 20 °C ja kestab tavaliselt 100–105 ööpäeva. Suved on piirkonnas tavaliselt kuumad ja kuivad, maksimaalsedmaksimaalne õhutemperatuurid tõusevadõhutemperatuur järve lõunaregioonis kunion ulatunud +39 °C-ni.<ref name="centralasia"/> [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] on +26...+33 °C. Talvel langevadon põhjaranniku lähedal [[jaanuari keskmine õhutemperatuur|jaanuari keskmised õhutemperatuurid]] kuni −10...–15 °C, lõunarannikul kohati kuni 0 °C. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on vahemikus 20...12020–120 mm. Veetemperatuurid tõusevadVeetemperatuur veepinna lähedal on suvel kuni 26...3026–30 °C.<ref name="kungrad"/> [[Jää]] hakkab järve põhja- ja kirderanniku lähedal moodustuma novembri teises dekaadis. Novembri lõpuks ilmuvad esimesed jääkirmed ka lõunaranniku lähedal. Jääkate on kõige ulatuslikum veebruari keskel, kuid veebruari lõpus hakkab jää aga järve lõunaosas lagunema ning see protsess on tavaliselt küllaltki intensiivne. Jääd esineb järvel keskmiselt 4–5 kuul aastas.<ref name="tapemark"/>
 
Järve intensiivse kuivamise tõttu on muutunud ka seda ümbritsevate alade kliima rohkem kontinentaalsemaks. [[Suhteline õhuniiskus]] on langenud kevadel ja suvel keskmiselt kuni 9%. Pikenenud on nii suve- kui ka talveperiood. Kevad saabub 7 ningja sügis 12–13 päeva hiljem. [[Vegetatsiooniperiood]] on lühenenud 10–12 päeva võrra. Oluliselt on kasvanud sademeteta päevade arv.<ref name="centralasia"/>
 
== Veemahu vähenemine ja soolsuse suurenemine ==
[[Pilt:AralskHarbor.jpg|pisi|[[Aral (Kasahstan)|Arali]] endise sadama asukoht 2003. aastal.]]
 
Araali merd toitvate jõgede keskmine [[vooluhulk]] on Amudarjal 75 ja Sõrdarjal 37 km<sup>3</sup> aastas (kahepealekahe peale kokku 112 km<sup>3</sup>/a). Sõltuvalt [[sademete hulk|sademete hulgast]] ja [[õhutemperatuur]]ist võib aastane jõgede vooluhulk erineda 15–21%. Kuna Araali merd toitvate jõgede vesikonnas on traditsiooniliselt vett kasutatud põldude niisutamiseks, siis sõltub järve veetase otseselt ärakasutatavast veehulgast.<ref name="Dukhovny"/>
 
Kuni 1950. aastateni kasutati kahe suurema jõe vooluhulgast niisutamiseks 29–33 km<sup>3</sup>/a. 1950. aastatel suurendati niisutavate põldude pindalasid ja ehitati [[veehoidla]]id, mistõttu suurenes ärajuhitava vee hulk 35–42 km<sup>3</sup>/a. SellelSel perioodil esinev suurem sademete hulk kompenseeris puudujäägi, mistõttu järvevee tase püsis veel stabiilsena. Alates 1961. aastast algas aga järsk veerežiimi muutuste periood. Kasutatava vee hulk tõusis 70–75 km<sup>3</sup>/a, mis ei tasakaalustanud enam [[aurumine|aurumist]] ning veetase hakkas järves pidevalt langema. Ajavahemikus 1971–1980 jõudis aastas järve vaid keskmiselt 10% jõgede vooluhulgast ning mõnel kuivemal aastal ei jõudnud järve mööda jõgesid üldse vett.<ref name="Dukhovny"/> 1970.–1980. aastatel ulatus vee puudujääk aastas keskmiselt üle 30 km<sup>3</sup>, mistõttu langes veetase sel perioodil eriti kiires tempos.<ref name="disaster"/> Sõrdarja vesi praktiliselt ei jõudnud järveni aastatel 1974–1986, Amudarja vesi aga aastatel 1982–1983, 1985–1986 ja 1989.<ref name="Izrayel"/>
 
Alates [[1960. aastad|1960. aastatest]] on Araali mere pindala seoses veemahu kahanemisega pidevalt ja kiires tempos vähenenud. Järve pindala on tänapäeval üle viie korra väiksem, kui möödunud sajandi keskel.<ref name="disaster"/>
 
=== Soolsus ===
20. sajandi esimesel poolel jõudis mööda jõgesid Araali merre 25,5 miljonit tonni [[sool]]asid, ning järvevesi oli [[kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiga]] üleküllastunudüle küllastunud. Enamus sellest sadestus jõe ja järvevee segunemisel madalikes, lahtedes ja filtreerivates järvedes põhja-, ida- ja lõunaranniku läheduses (lääneranniku kallas on järsk ningja piirneb [[platoo]]ga). Sellel perioodil oli järvevee [[soolsus]] 9,6–10,3‰.<ref name="Dukhovny"/>
 
Seoses jõgede veerežiimi drastilise muutumisega on muutunud ka jõgede vee kvaliteet. Kuna jõgedes on kasvanud [[pinnasevesi|pinnasevee]] (niisutuspõldusid läbinud vesi) osakaal, siis on suurenenud oluliselt soolade sisaldus ja vee saastatus. Kuivematel aastatel on Amudarja vee soolasisaldus 0,8–1,0 ja Sõrdarjal 1,5–2,0 g/l. Mõnel aastal on täheldatud ka suuremaid näitajaid. Seetõttu on soolade juurdevool merre vähenenud vaid 18%, samal ajal on aga vee juurdevool kahanenud üle 46%. Samuti on märkimisväärselt muutunud soolade koostis. Seoses [[karbonaadid|karbonaatide]] osakaalu vähenemisega on kaks korda kahanenud soolade settimine jõe- ja järvevee segunemise piirkonnas.<ref name="Dukhovny"/>
[[Pilt:AralSea A20081005.jpg|pisi|Satelliitfotol on näha, et Suur-Araali idaosa on 2008. aasta oktoobris praktiliselt ära kuivanud.]]
 
Seoses veemahu pideva kahanemisega jagunes Araali meri aastatel 1985–1986 kaheks – [[Suur-Araal]]iks ningja [[Väike-Araal]]iks, mis ei ole omavahel ühenduses. Järvevee tase oli selleks ajaks langenud alates 1960. aastast ligi 12 meetrit.<ref name="Dukhovny"/>
 
Väike-Araal asub [[Kasahstan]]i territooriumil. Sinna suubub [[Sõrdarja]], ning temamille pindala enam ei vähene 2005. aastal valminud tammi tõttu.<ref name="disaster"/> Pärast tammi valmimist paranes Väike-Araali olukord märgatavalt. Kui vahetult enne tammi ehitamist suutis Väike-Araalis vee kõrge soolsuse tõttu elada veel vaid üks kalaliik ([[lest]]<ref name="ecoregion"/>), siis 2008. aastal registreeriti neid juba 15.<ref name="kazakhstanlive"/>
 
Suur-Araal moodustab Araali merest põhiosa, mille jagab kaheks [[Vozroždenije saar (Araali meri)|Vozroždenije saar]] (pool)saar. Suur-Araali lõunaossa suubub teine Araali merd toitnud jõgi – [[Amudarja]]. 2008. aastaks oli Suur-Araali idaosa praktiliselt ära kuivanud. Sügavamat lääneosa lähiajal ärakuivamine veel ei ähvarda.<ref name="oceanology"/>
 
==Järve kuivamise ajalugu==
1917. aastal toimunud [[Oktoobrirevolutsioon]]i järel saavutasid [[bolševikud]] võimu Araali mere piirkonnas ning [[1918]]. aastal kirjutas V. I. [[Lenin]] alla dekreedile, mille järgi pidi eraldatama 50 miljonit rubla niisutuskanalite rajamiseks [[Turkestan]]i.<ref name="oceanography"/> Eesmärgiks oli kasvatada [[riis]]i, [[melon]]eid, [[teravili|teravilja]] ningja eelkõige [[puuvill]]a. Puuvill, mida selles piirkonnas nimetati valgeks kullaks, pidi saama tähtsaks [[eksport]]artikliks. See plaan viidigi ellu ning Usbekistan on tänini üks maailma suuremaid puuvillaeksportijaid.<ref name="ngrani"/>
 
[[Niisutuskanal]]eid hakati laialdaselt rajama [[1930. aastad|1930. aastatel]]. Paljud neist ehitati halvasti, nii et nad lasid vett läbi või lasksid veel ära aurata. Veekadu kanalitest oli suurem kui 50%. Praegugi on kõigest 12% Usbekistani niisutuskanalite kogupikkusest veekindel.<ref name="ngrani"/>
 
1960. aastaks oli suurem osa Araali merre suubuvate jõgede veest juhitud järvest mööda. [[1960. aastad|1960. aastatel]] hakkas järv kokku kuivama. Ajavahemikus 1961–1970 langes veetase keskmiselt 20 cm aastas. [[1970. aastad|1970. aastatel]] oli veetaseme languse kiirus juba 50...6050–60 cm aastas ningja [[1980. aastad|1980. aastatel]] 80...9080–90 cm aastas. Hoolimata sellest suurendati niisutusvee hulka: Amudarjast ja Sõrdarjast võetava vee maht kahekordistus ajavahemikus 1960...19801960–1980.<ref name="ngrani"/>
 
Järve kadumist nägid Nõukogude teadlased ette juba 1960. aastatel. [[1974]] avaldas [[NSVL Teaduste Akadeemia]] teenistusalaseks kasutamiseks brošüüri, milles väga täpselt prognoositi saabuvaid tagajärgi. Selles öeldi, et vee ohjeldamatu kulutamine puuvillapõldude niisutamiseks ei anna reaalset toodangu kasvu. Mere pindala vähenemise tõttu muutub kliima kontinentaalsemaks ning mere alt satub ümberkaudsetele aladele sool, mistõttu puuvill ei valmi. Looduslike tingimuste halvenemist saab korvata ainult [[pestitsiidid]]e massilise kasutamisega, mis aga toob kaasa kohalike elanike haigestumuse tõusu, kuid saake praktiliselt ei tõsta. Neid hoiatusi ei võetud kuulda.<ref name="marshruty"/>
 
Järve pindala oli 20. sajandi lõpuks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%. Veetase oli langenud 17 meetrit. Aastaks 1998 oli pindala vähenenud 28 687 ruutkilomeetrile, ehkmis tähendas järve 8. kohalekohta maailmas. Samal ajal oli järve soolsus kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini.<ref name="marshruty"/>
 
{|class="wikitable" style="text-align: center; height: 150px;"
Järve suunatakse pidevalt põldude niisutamisest ülejäänud vett, millesse satuvad [[väetis]]ed, [[pestitsiid]]id ja mitmesugused muud [[põllumajandus]]es kasutatavad kemikaalid. Samuti on kuivale jäänud Araali mere põhi saastunud. Sellist territooriumi on kokku ligi 54 000 km<sup>2</sup>.<ref name="bigpicture"/>
 
Elanikud kannatavad mageveepuuduse all. [[Põhjavesi|Põhjavett]] ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega. Peale selle on neilelanikel mitmeidmuidki terviseprobleemetervist ohustavaid probleeme, sest taganenud merest on järele jäänud hiigeltasandikud, mis on kaetud soolade ([[naatriumvesinikkarbonaat]], [[naatriumkloriid]], [[naatriumsulfaat]]<ref name="bigpicture"/>) ja mürgiste ainetega. Tuul kannab need mürgise tolmuna ümberkaudsetele aladele kuni sadade kilomeetrite kaugusele. Kosmosefotodel võib näha soolatolmu "keeli" Kasahstani, Usbekistani ja [[Türkmenistan]]i territooriumil. Soolakõrbed on moodustunud ka kunagistele puuvillaistandustele Amudarja ja Sõrdarja alamjooksul. Araali mere äärsete alade elanikel esineb tihti teatud [[vähktõbi|vähktõve]] vorme ([[söögitoruvähk]]) ja kopsuhaigusi, samuti muid haigusi ([[sapikivitõbi]], [[gastriit]], allergilised ja geneetilised haigused).<ref name="marshruty"/>
 
Väga soolase veega (soolsus kohati kuni 200‰) Suur-Araali lääneosas on alates 2002. aastast täheldatud põhjakihtide saastumist [[vesiniksulfiid]]iga. Erineva soolsuse ja tihedusega veekihid raskendavad [[ümberkihistumine|ümberkihistumist]]. Veepealsed kergemad ja väiksema tihedusega veekihid moodustavad justkui kaane, mistõttu alumistesse kihtidesse pääseb väga vähe [[hapnik]]ku. Sellises keskkonnas suudavad elada vaid [[Anaeroobne keskkond|anaeroobsed]] [[bakterid]], kes lagundavad [[Orgaaniline aine|orgaanilist materjali]] (loomade ja taimede jäänused) ning eraldavad selle juures vesiniksulfiidi. Selle mürgise [[gaas]]iga saastunud piirkond hõlmab peaaegu poole kogu Lääne-Araalist ning on levinud alates sügavusest 10–20 meetrit. Võrdluseks võib välja tuua, et [[Must meri|Mustas meres]] algab vesiniksulfiidi kiht alates 150 m sügavusest. Samuti on Lääne-Araali vesiniksulfiidi kontsentratsioon kohati ligi 10 korda suurem kui Mustas meres.<ref name="oceanology"/>
 
== Bioloogiliste relvadeBioloogiarelvade katsetamine Vozroždenije saarel ==
[[Pilt:Kantubek.jpg|pisi|Laboratooriumi asukoht.]]
 
[[Vozroždenije poolsaar|Vozroždenije saar]] valiti biorelvade katsetamiseks mitmel põhjusel. Saar oli väike ja eraldatud, suveperioodil valitseb piirkonnas kuiv ja kuum kliima. Maapinna temperatuurid võivad selles regioonis tõusta kuni 60 °C, mis vähendavad oluliselt patogeensete mikroorganismide ellujäämise ja levimise tõenäosust.<ref name="globalsecurity"/>
 
Esimesed [[biorelv]]astuse katsetused tehti saarel aastatel 1936–1937.<ref name="globalsecurity"/><ref name="meteocenter"/> Relvaprogrammi otsustati jätkata 1952. aastal ning 1954. aastaks valmis [[NSV Liit|NSV Liidu]] suurim biorelva katsetuste [[polügoon]], kus kasutati bioloogiliste relvadebioloogiarelvade komponendina baktereid, mis tekitasid järgmisi haiguseidhaigusi: [[katk]], [[siberiSiberi katk]], [[tulareemia]], [[Q-palavik]], [[brutselloos]] jt. Katsealusteks olid [[rott|rotid]], [[merisiga|merisead]] ja [[paavian]]id. Samuti toodi saarele hobuseid, kelle verd kasutati surmavate viiruste paljundamisel. Loomade laibad maeti saarele.<ref name="meteocenter"/>
 
Seoses NSV Liidu lagunemisega alustatihakati 1991. aastal militaarpersonali evakueerimisegaevakueerima. 1995. aastal saart külastanud USA kaitseministeeriumi spetsialistid leidsid eest demonteeritud laboratooriumi, mahajäetud sõjaväebaasi ja lõhutud taristu.<ref name="globalsecurity"/> 1998. aastal avastati maapinnast veel elusaid siberi katku [[spoor]]e.<ref name="meteocenter"/> Seoses Araali mere pideva kuivamisega kasvas saar maismaaga kokku 2001. aastal maismaaga kokku <ref name="disaster"/> ning kasvas oht, et saarele sattunud inimesed ja närilised võivad viirusega nakatuda. Seetõttu otsustas USA 2001. aastal toetada Usbekistani valitsust 6 miljoni dollariga mahamaetud biorelvade jäätmete neutraliseerimiseks.<ref name=nytimes/>
 
== Majandus ==
 
=== Kalatööstus ===
Araali mere majandust võis 20. sajandil siduda eelkõige kalatööstusega. Järve rannikupiirkonnas töötas 12 kalatehast, neist 2 tegelesid kalakonservide tootmisega.<ref name="centralasia"/> Väljapüük järvest ulatus aastas 40 000 kuni 50 000 tonnini. 1960. aastatel andis Araali järv 13% [[NSV Liit|NSV Liidu]] siseveekogude aastasest väljapüügist. Tähtsaimate püütavate kalaliikide hulka kuulusid: ''[[Barbus barbus]]'', [[latikas]], [[sasaan]], ''[[Chalcalburnus chalcoides]]'', [[vobla]] (''Rutilus caspicus''), [[koha]] ja [[tõugjas]], kes moodustasid 80% kogu väljapüügist. Hinnatud, kuid samas haruldased olid veel [[araali lõhe]] ja [[šipp]] (''Acipenser nudiventris''). Järve kuivamisel soolsus suurenes ningja kalad hakkasid järvest kaduma. 1980. aastate alguses langes väljapüük 14 000 tonnini ning 1984. aastal kaotas kalapüük oma tööndusliku tähenduse.<ref name="kungrad"/> Kokku kaotas Araali mere piirkonnas töö ligi 60 000 inimest, kes olid seotud kalatööstusega.<ref name="ecocollaps"/>
 
=== Transport ===
112 160

muudatust